Uudised Amrion Eesti filmitööstuse arenduskeskus Mängufilmid Dokumentaalid Tootmises Järeltootmises Arenduses Produktsiooni meeskond Loominguline meeskond Kontakt
est / eng

„Seltsimees laps“ võitis Locarnos filmifestivalil eripreemia!

Locarno festivali auhinnagala. 
Autor/allikas Locarno Festival/Marin Mikelin

2.–12. augustil Šveitsis toimuva Locarno filmifestivali 70. juubeliaastal tunnustati filmitööstuse programmis osalenud kahte peagi valmivat Eesti mängufilmi.

Festivali filmitööstusele suunatud programm Esmapilk (First Look) on juba seitsmendat aastat olnud hüppelauaks valmimisjärgus olevatele filmidele. Tänavu oli fookus Balti filmidel. Eestist osales Moonika Siimetsa 2018. aastal esilinastuv debüütfilm „Seltsimees laps“, Lauri Lagle „Portugal“ ja Eesti osalusega valmiv „Ohtlik ema“.

„Seltsimees laps“ sai eripreemia Le Film Francais’lt filmi rahvusvaheliseks turundamiseks. Ehkki film on veel valmimisjärgus, tõstis žürii esile selle haaravat loojutustust, rahvusvahelist potentsiaali, rollisooritusi ja ajaloolist autentsust.  

„Oleme eriti tänulikud, et žürii tõstis esile filmi „Seltsimees laps“  rahvusvahelise potentsiaali ja ajaloolise autentsuse. Rahalisest auhinnast veelgi olulisem on see, et Eesti lugu läheb korda ka teistele rahvustele ning on arusaadav inimlikul tasandil,“ lisas filmi „Seltsimees Laps“ produtsent Riina Sildos.

„Seltsimees laps“ (rež. Moonika Siimets) põhineb Leelo Tungla raamatutel „Seltsimees laps“ ning „Samet ja saepuru“. Film räägib loo kuueaastasest Leelost (Helena Maria Reisner), kelle ema Helmes (Eva Koldits) saadetakse stalinistlike repressioonide käigus aastal 1950 Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks, vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele. Film valmib filmistuudios Amrion ning jõuab Eestis kinoekraanidele 2018. aasta märtsis. „Seltsimees laps“ on esimene film, mis valmib Eesti Vabariik 100 programmi raames.

Täiendav info:

http://variety.com/2017/film/news/locarno-estonia-portugal-first-look-1202516986/

 

 

Suri prantsuse filmilegend Jeanne Moreau

PRESSITEADE
31. juuli 2017

Meie seast on lahkunud legendaarne prantsuse filminäitleja Jeanne Moreau, kes suri oma kodus Pariisis 89-aastasena.

Jeanne Moreau oli prantsuse filmidiiva, kes sai tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride teostest. Tema viimaseks filmirolliks jäi Eesti, Prantsusmaa ja Belgia koostööl valminud mängufilm “Eestlanna Pariisis”.

„Enne „Eestlanna Pariisis“ võtteid, hoiatasid mind mõned prantslased, et Jeanne Moreau’d ei ole võimalik lavastada, temaga on võimalik vaid koostööd teha. Nii ka oli. Ta oli vanem, targem ja kuulus. Mina paraku ainult noor režissöör. Temal olid omad deemonid, kellega ta pidevalt võitles, sest võitlejahinge oli tal igas hetkes. Aga meie viimasel võttepäeval, tuli ta vaikselt minu juurde, asetas käe minu oma peale ja sosistas: „Ma lasin sul ka raskeid päevi näha, eks ole? Aga pole viga, kõik lõppes ju hästi.“ Seda hetke ma ei unusta. Jeanne, ma tänan Sind selle ja kõikide teiste vestluste eest,” meenutas koostööd filmi “Eestlanna Pariisis” stsenarist ja režissöör Ilmar Raag.

“Eestlanna Pariisis” (2012) on inimsuhete draama kahest naisest Pariisis. Eesti väikelinnast pärit naisel (Laine Mägi) avaneb võimalus teha tööd Pariisi kesklinnas hooldades suitsiidikalduvusega vanaprouat (Jeanne Moreau). Üksildase suurlinna ilmadaami ja provintsihooldaja suhe kasvab üle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte nende edasiseks eluks.

Film maailmaesilinastus Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus linateos võitis oikumeenilise žürii auhinna. Eestis tõi film kinodesse enam kui 36 000 vaatajat ning filmi leviõigused on praeguseni müüdud Saksamaa, Austria, Jaapani, Šveitsi, Uus-Meremaa , USA, Austraalia jne turule. Film oli 2013. aastal Jaapanis üks kõige edukamatest Euroopa filmidest, kogudes kinodes üle 140 000 vaataja.

--

Sigrid Saag
International Distribution Coordinator
Estonian Film Institute
Uus 3, Tallinn 10111, Estonia
Office: +372 627 6068
Mobile: +372 55 905 777

"Seltsimees laps" valiti Locarno filmifestivali programmi "First Look"!

2.–12. augustil Šveitsis toimuva Locarno filmifestivali 70. juubeliaastal osalevad mitmed Eesti filmid. "Portugal" ja "Seltsimees laps" valiti ka programmi "First Look"! 

Esmapilk on juba seitsmendat aastat olnud hüppelauaks valmimisjärgus olevatele filmidele. Iseseisvumise sajanda tähtpäeva eel tunnustatakse just Baltimaade kino ning fookuses on Eesti, Läti ja Leedu filmiprojektid. Kokku valiti osalema kuus filmi, mida esitletakse festivalile kogunenud filmitööstuse tippudele. Eesti filmiprojektidest valiti Esmapilk programmi “Portugal” (rež. Lauri Lagle) ning “Seltsitmees laps” (rež. Moonika Siimets).


"Locarno filmiturg on ideaalne koht, millega anda parajat nähtavust teatud konkreetsele etapile filmiprotsesses. Esmapilk on fookusriikide jaoks suurepärane võimalus tuua esile oma kino," ütles Locarno festivali üks kunstilisi juhte ja rahvusvahelise osakonna juhataja Nadia Dresti, lisades, et Balti riigid võidavad Šveitsi festivali filmituru kogemusest kindlasti palju.


“On põhjust rõõmustada küll. "Portugal" on enam kui pool aastat enne esilinastust suutnud tekitada märkimisväärse rahvusvahelise huvi. Locarno filmifestivali programmi “Esmapilk” valituks saada on väga suur tunnustus ning võib osutuda filmi tuleviku suhtes märgiliseks hüppelauaks” räägivad filmi “Portugal” produtsendid Tiina Savi ja Ivo Felt.



Tunnustatud näitleja ja teatrilavastaja Lauri Lagle debüütfilm “Portugal” on koomiliste sugemetega seikluslik armastuslugu, mille peaosalisi kehastavad tuntud näitlejad Mirtel Pohla ja Margus Prangel. Film valmib filmistuudios Allfilm ning jõuab kinodesse 2018 aasta veebruaris.



"Seltsimees laps" (rež. Moonika Siimets) põhineb Leelo Tungla raamatutel “Seltsimees laps” ning "Samet ja saepuru". Film räägib loo kuueaastasest Leelost (Helena Maria Reisner), kelle ema Helmes (Eva Koldits) saadetakse stalinistlike repressioonide käigus aastal 1950 Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks, vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele. Film valmib filmistuudios Amrion ning jõuab Eestis kinoekraanidele 2018. aasta märtsis. "Seltsimees laps" on esimene film, mis valmib Eesti Vabariik 100 programmi raames.



Lisainfo:



Esmapilk (First look) Locarno:
https://pardo.ch/pardo/pardo-live/today-at-festival/2017/day-0/first-look-news.html



Locarno programmileht: https://pardo.ch/pardo/program/film.html?fid=946666&eid=70



Locarno promomaterjalid (logod, ametlik plakat)
: https://drive.google.com/drive/folders/0B7Y-LuUdc24ETnBkNC04eVNsMkE

Sigrid Saag
Eesti Filmi Instituut
sigrid@filmi.ee
+372 627 6068
+372 55 905 777
 

“Teesklejad” kuulutati Balti filmidebüütide festivali võitjaks

Vallo Toomla mängufilm “Teesklejad” võitis 4.–8. juulini Kaliningradi kuurortlinnas Svetlogorskis peetud Baltic Debuts filmifestivalil parima filmi auhinna!

Festival toimus tänavu juba 14ndat korda ja Eesti filmidest on sellel varem osalenud näiteks “Kirsitubakas”, “Nullpunkt”, “Üks mu sõber” ja teised filmid.

“Teesklejad” on siiani edukalt osalenud enam kui kahekümnel filmifestivalil. 16. juulil linastus film Odessa filmifestivalil, kus osaletakse ka rahvusvahelises võistlusprogrammis. Augustis saab filmi taas ka Eestis suurelt ekraanilt vaadata, kui 24. augustil toimub Elektriteatri tasuta välikinoseanss <https://elektriteater.ee/events/event/viljandi-kunstikuu-teesklejad> Viljandis Trepimäel.

Rohkem infot festivali kohta: http://bdff.ru <http://bdff.ru/>. Festivali foto: http://bdff.ru/2017/07/07/vo-vtoroj-polovine-dnya-svoyu-rabotu-na-sud-zhyuri-predstavil-estonskij-rezhisser-vallo-toomla/ <http://bdff.ru/2017/07/07/vo-vtoroj-polovine-dnya-svoyu-rabotu-na-sud-zhyuri-predstavil-estonskij-rezhisser-vallo-toomla/>

“Teesklejate” stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kunstnik Eva-Maria Gramakovski ja operaator Erik Põllumaa. Peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast, kõrvalosades Mari Abel ja Meelis Rämmeld, kaasa teevad ka Laine Mägi ja Andres Lepik. Filmile annavad oma panuse rahvusvaheliselt tuntud filmitegijad – monteerija Danielius Kokanauskis ja helirežissöör Vladimir Golovnitski.

Prantslased omandasid õigused “Teesklejate” uusversiooniks

EFTA-l parima stsenaariumi tiitliga pärjatud “Teesklejate” rahvusvaheline edulugu jätkub – hiljuti omandasid prantslased filmi remake’i õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmielus. 

“Teesklejate” remake’i tegemise õigused müüdi Prantsusmaa ühele suuremale rahvusvahelise levitamise ja tootmisega tegelevale filmiettevõttele Bac Films. Selgelt eristuva käekirjaga autorifilmidele keskenduva ettevõtte portfoolios on üle poole tuhande mängufilmi, millest 8 on võitnud Kuldse Palmioksa Cannes’i filmifestivalil. Ettevõte on vastutanud järgmiste nimekate filmide rahvusvahelise levi eest nagu “Pärast Lucíat” (“Después de Lucía”, rež Michel Franco; Prix Un Certain Regard, Cannes 2012), “Armastus esimest hoobist” (“Les Combattants”, rež Thomas Cailley; 5 preemiat Cannes’is 2014), “Inimkapital” (“Il capitale umano”, rež Paolo Virzi, parima võõrkeelse Oscari nominent 2014) ja “Süütuse mägi” (“Fúsi”, rež Dagur Kári, 3 preemiat Tribeca filmifestivalil 2015)

“Taoline filmi remake’i õiguste müümine on tõepoolest esmakordne nii Eestis kui terves Baltikumis,” tundis “Teesklejate” produtsent Riina Sildos heameelt. “Oleme teistegi oma filmide osas rahvusvahelisi läbirääkimisi pidanud, kuid väga harva jõutakse lepinguteni, rääkimata sellest, et näeme reaalse filmi valmimist,” lisas ta. Praegu toimub mängufilmi uusversiooni arendamine ning käivad läbirääkimised režissööri leidmiseks. Sildos avaldas lootust, et “Teesklejate” uusversioon jõuab kinoekraanidele 3–4 aasta pärast.

Filmi stsenaariumi autorid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kelle loomingu vastu on rahvusvaheliselt huvi tuntud varemgi – 2013. aastal müüdi nende kirjutatud “Kättemaksukontori” õigused rahvusvahelisele teletootjale FremantleMedia. 

Mängufilm “Teesklejad” on Vallo Toomla debüütfilm, mille maailma esilinastus toimus San Sebastiani filmifestivalil, kus võisteldi uute filmitalentide kategoorias. Tegu oli selle maineka festivali ajaloo esimese eestikeelse võistlusfilmiga. Filmi on saatnud edu mitmel festivalil, märtsi keskpaigas lõppenud Roueni filmifestivalil kuulutati film pressižürii lemmikuks.

“Teesklejad” valiti Roueni filmifestivalil pressi lemmikuks!

Vallo Toomla “Teesklejad” kuulutati sel nädalavahetusel Rouenis lõppenud filmifestivalil pressižürii lemmikuks!

Prantsusmaal Rouenis peetud Uue Ida festival (Le festival À l'Est du Noveau) pöörab igal kevadel tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa filmitegijatele. Tänavu oli võistlustules 8 mängufilmi, neist enamik rahvusvahelised koostööprojektid. “Teesklejatele” langes osaks au võita üks neljast festivali auhinnast, pälvides pressižürii poolehoiu. 

Filmi esitlesid festivalil režissöör Vallo Toomla ja peaosatäitja Mirtel Pohla. Režisööri sõnul tunti linastuse järel peetud vestlusõhtul huvi mitte üksnes filmi enda vastu, vaid esitati agaralt küsimusi ka Eesti kohta. “Roueni publik oli sümpaatne ja uudishimulik ning lõpuks vestlesime vaat et kõigest, näiteks uute põlvkondade, Y- ja Z-generatsioonide eluvalikutest ning Eesti ja Prantsuse sotsiaalsete probleemide sarnasustest,” meenutas Toomla sooja vastuvõttu. 

Rohkem teavet ja uudiseid: http://www.facebook.com/teesklejad.
Festivalist rohkem: http://www.alest.org/
 

"Teesklejad" sai 7 nominatsiooni Eesti filmi- ja teleauhindadel!

Märtsikuus annab Eesti Filmi Instituut esmakordselt välja Eesti filmi- ja teleauhinnad, mille eesmärk on tänada ja tunnustada oma ala professionaale. Konkursile laekunud 244 kandidaadi seast valis erialaspetsialistidest koosnev professionaalne žürii välja nii filmi- kui televaldkonna nominendid, laureaadid selguvad 12. märtsil Nordea Kontserdimajas toimuval galal.

Vallo Toomla mängufilm "Teesklejad" sai kokku 7 nominatsiooni järgmistes kategooriates:
parim mängufilm, parim operaator, parim režissöör, parim stsenarist, parim naisnäitleja, parim meesnäitleja ja parim filmikunstnik.

Võitjad kuulutatakse välja 12. märtsil Nordea Kontserdimajas toimuval Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 pidulikul galal. Sündmusest teeb otseülekande Kanal 2.  

"Teesklejad" valiti aasta mängufilmiks

 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses anti 20. jaanuari õhtul üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 2016. aasta tegevuse eest.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia kategoorias said aasta mängufilmi preemia režissöör Vallo Toomla ja operaator Erik Põllumaa filmi "Teesklejad" eest.

Palju, palju õnne neile!

Esilinastub Aljona Suržikova dokumentaalfilm “Lumi Punasel Lagedal”

28. jaanuaril esilinastub rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali “DocPoint” programmi raames režissöör Aljona Suržikova dokumentaalfilm “Lumi Punasel Lagedal”.

19. sajandi lõpus lahkus Eestist 73 perekonda, kes asusid otsima paremat elu. 37 perekonda jõudsid Musta mere kallastele Sotši piirkonda ning asutasid seal Estonka ning Punase Lageda (Krasnaja Poljana) külad. Peale seda, kui Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare külastas seda paika sai küla nimeks Eesti Aiake ehk Estosadok.

2007. aastal tegi Vene president Vladimir Putin ettepaneku korraldada taliolümpiamängud suvises kuurordis Sotšis. Alates sellest ajast algas intensiivne ehitustegevus, mis muutis põhjalikult Eesti Aiakeses elavate inimeste elusid. Režissöör Aljona Suržikova ja tootmisfirma Amrion võttegrupp jälgisid selle küla elu ja muutusi 10 aasta jooksul.

Aljona Suržikova on tunnustatud Eesti dokumentalist, kelle filmid “Generatsioon 0“ (2008), “Semjon Školnikovi sõda ja rahu“ (2009), “Miss Robinson“ (2009),
“Laulev Nadežda“ (2011), “Suur-Sõjamäe” (2013) ning “Poissmees ja Volga” (2014) on edukalt linastunud nii rahvusvahelistel filmifestivalidel kui olnud ka kino- ja telelevis.

Filmi “Lumi Punasel Lagedal” tootmist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Viini Filmifond ja Meedia programm. Filmi saab vaadata Tallinas kinos Artis ja Tartus Elektriteatris ning väiksemates kinodes üle Eesti.

"Teesklejate" õnnelikud loosiauhindade võitjad on selgunud!

Saatejuhid Karl-Andreas Kalmet ja Dannar Leitmaa loosisid koos Riina Sildose ja Vallo Toomlaga eile hommikul Raadio 2s ohtralt auhindu. Priipääse 2-le Apollo kinno: Alar Liivamägi, Jaak Nirk, Kuldar Kahrama, Liina, Milvi Maamees, Liina Märtson, Kairi Tõkke, Katrin Vaher, Jelena, Kaido Kuusk. 3 eksklusiivset lõhna I.L.U.-lt: Liilia Koidumaa, Jana Tudelep, Helen Hõbesaar. "Teesklejate" verivärske DVD: Irena Ratnik. Ja peaauhinna, Hedon SPA & Hoteli lõõgastava paketi 2-le Pärnus, saab Žanna Miku.

Kõigi võitjatega võetakse juba peatselt ühendust. Hip-hip-hurraa!

Vaata ka meie "Teesklejate" facebooki'i leheküljelt: www.facebook.com/teesklejad/

“Teesklejad” jagavad auhindu, peavõiduga saab spaasse

Lisaks väärt filmielamusele saavad mängufilmi “Teesklejad” piletiomanikud soodsamalt ostelda ning osaleda õnneloosis. Auhindu jagavad Apollo kinod ja I.L.U. kauplused, peaauhinna paneb välja Hedon Spa & Hotel Pärnus.

Loosis osalemiseks tuleb “Teesklejate” piletiomanikul võtta Apollo kino kassast loosikupong, see täita ja pista loosikasti – kas kinos või lähimas I.L.U. kaupluses. Kampaania kestab 6. oktoobrist 20. novembrini, suur lõpuloosimine toimub 29. novembril 2016. Auhindadeks on ilutooted ja kinopiletid, peavõit on lõõgastav puhkusepakett uhiuues Hedon Spa & Hotel Pärnus. Hoia oma kinopilet kindlasti alles loosimise lõpuni.

Kinopiletist on aga veelgi kasu, sellega saad sa I.L.U. poes 20% soodustust oma lemmiktootelt. Partnerkaardi olemasolul on allahindlus veelgi suurem. 

Kampaania reeglitega saad tutvuda siin: TEESKLEJAD_kampaania reeglid

Täna esilinastub Vallo Toomla mängufilm “Teesklejad”

Tänasest jõuab Eesti kinodesse verivärske psühholoogiline põnevik, Vallo Toomla mängufilmidebüüt “Teesklejad”, mille peaosalisi kehastavad Mirtel Pohla ja Priit Võigemast.

Filmi režissöör Vallo Toomla ütleb oma filmi kohta nii: “See jutustab loo Annast ja Juhanist, kes on oma suhtega ummikus ja peavad endasse vaatama, et mõista iseenda tõelisi soove, vajadusi, armastust või selle puudumist. Tegin filmi eelkõige hirmust; tundest, et me ei ole piisavalt edukad, rikkad, ilusad, seksikad, pole kogenud erinevaid rõõme ja naudinguid. Hirmust, et me ei ole kunagi teistele ja endale piisavad ning jääme oma lühikese elu jooksul millestki olulisest ilma. Pidev võidujooks teiste ja iseendaga tekitab inimeses kohati skisofreenilise identiteedikriisi ja laiemalt ühiskonnas moraalikriisi. Aga see film ei ole mingi näpuga viibutamine. Inimene on saladus.”

Filmi stsenaristid on Livia Ulman ja Andris Feldmanis (telesarjad “Kättemaksukontor” ja “Keeris”, lühimängufilm “Roosa kampsun”), kunstnik Eva-Maria Gramakovski (“Klass”, “Väikelinna detektiivid”, “Lumekuninganna”) ja operaator Erik Põllumaa (“Risttuules”, "Roukli", “Kõik muusikud on kaabakad”). Filmi peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast, kõrvalosades Mari Abel ja Meelis Rämmeld, kaasa teevad ka Laine Mägi ja Andres Lepik. Filmile annavad oma panuse rahvusvaheliselt tuntud filmitegijad – monteerija Danielius Kokanauskis ja helirežissöör Vladimir Golovnitski.

“Teesklejate” esmaesitlus toimus 19. septembril San Sebastiani filmifestivalil, kus võisteldi uute filmitalentide kategoorias. Tegemist oli selle maineka festivali ajaloo esimese eestikeelse võistlusfilmiga.

Filmi “Teesklejad” tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) „Hella W“ (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012), “Kertu” (2013) ja “Ma ei tule tagasi” (2014) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi kaastootjateks on Studio Uljana Kim Leedust ja Locomotive Productions Lätist.

Filmi rahastajateks on erakapital, Eesti Kultuurkapital, Eurimages, Läti Kinokeskus, Leedu Kinokeskus ja erasponsorid. Filmi arendust toetasid Euroopa Liidu programm Creative Europe ja Eesti Filmi Instituut.
 

„Seneca päev“ võitis Balti riikide parlamentide auhinna

Leedu, Läti ja Eesti ühisfilm „Seneca päev“ võitis Balti Assamblee kunstipreemia, millega tunnustatakse kolme Balti riigi väljapaistvaid loomingulisi saavutusi.
Tegemist on esimese korraga, kui 1994. aastast alates välja antava soliidse preemia pälvib linateos.
Filmi esitas auhinnale Eesti, esitles Läti ja tegi Leedu režissöör Kristijonas Vildžiūnas. „See on väga sümboolne – tõelise Balti koostöö tõestus,“ resümeeris assamblee.
„Seneca päev“ räägib noorpõlve uljusest ja ühe sõpruskonna unistustest ajal, mil kolm Balti riiki Balti ketis käsikäes vabadust vannuvad. 25 aastat hiljem pole sellest enam midagi järel. Leedu on esitanud filmi ka Oscarile.
5000 euro suurusele kunstipreemiale kandideerisid veel Läti pianist Vestards Šimkus ning Leedu tšellist ja dirigent David Geringas.
Eestlastest on varem assamblee kunstipreemia võitnud kunstnikud Peeter Mudist, Jaan Toomik, Andres Tali. Marko Mäetamm ja kollektiiv Visible Solutions LLC ning heliloojad Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür ja Peeter Vähi.
Balti Assamblee annab välja ka kirjandus- ja teaduspreemiat, mille tänavu võitsid vastavalt leedukas Sigitas Parulskis ja lätlanna Maija Dambrova.
1991. aastal asutatud Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamendi koostööd edendav rahvusvaheline organisatsioon. 

Eesti, Läti ja Leedu ühisfilm „Seneca päev“ läheb võõrkeelset Oscarit püüdma

Leedu filmiprofid langetasid otsuse ja saadavad tänavusele Oscari-rallile Leedut esindama mängufilmi „Seneca päev“. Tegu on esimese Eesti, Läti ja Leedu filmajaloo esimese täispika ühistööga.


Filmi režissööri ja stsenaristi, omaaegse Leedu rokkstaari Kristijonas Vildžiūnase tööd on varemgi rahvusvahelisele filmipublikule huvi pakkunud, tema viimane mängufilm “Back to Your Arms” (“Kai apkabinsiu tave”) võitis 8 Leedu filmiauhinda Hõbedane Kurg (Sidabrinė gervė) ning esitati 2011. aastal samuti võõrkeelse Oscari Leedu kandidaadiks. Seni pole Leedu mängufilme viimaste võistlejate hulka valitud.

“Seneca päev” on Eesti, Läti ja Leedu filmiajaloo esimene täispikk ühisprojekt ning sündis kolme produtsendi, Riina Sildose (Amrion Production, Eesti), Uljana Kimi (Studio Uljana Kim, Leedu) ja Roberts Vinovskise (Locomotive Productions, Läti) koostöös. Autobiograafiliste sugemetega filmilugu räägib noorpõlve uljusest ja ühe sõpruskonna unistustest ajal, mil kolm Balti riiki Balti ketis käsikäes vabadust vannuvad.

Filmis mängivad Dainius Gavenonis, Marijus Mažūnas, Elžbieta Latėnaitė, Ina Marija Bartaitė, Eesti näitlejatest teeb filmis kaasa Mait Malmsten. Filmis kõlab režissööri nooruspõlve rokkbändi Šiaures Kryptise (“Põhja suund”) ja helilooja Arvo Pärdi looming.

Mängufilm “Teesklejad” valiti maailma tippfestivali võistlusprogrammi

Mängufilm “Teesklejad” valiti esimese Eesti filmina maineka San Sebastiani filmifestivali ametlikku võistlusprogrammi ja jõuab septembris rahvusvahelise auditooriumi ette. Eestis esilinastub film 6. oktoobril.

Režisöör Vallo Toomla mängufilm “Teesklejad” (“Pretenders”) asub septembris toimuval 64. San Sebastiani filmifestivalil võistlustulle debüütfilmide kategoorias. Kõigile selles kategoorias võistlevatele filmidele on kehtestatud nõue, et nende esmaesitlus toimub just San Sebastiani festivalil.

“Oleme väga õnnelikud, et meid maailma ühe olulisema A-klassi filmifestivali programmi valiti. Ainuüksi sellisesse väärikasse seltskonda pääsemine on Eesti filmile suur võit,” kommenteeris “Teesklejate” produtsent Riina Sildos. “Loodame, et suudame festivalipublikut üllatada, sest eesti keel on hispaaniakeelse maailma olulisimal festivalil ikka päris suur eksootika.”

“Teesklejad” võistleb San Sebastiani filmifestivali Kutxabank-New Directors auhinna eest. Võistlusprogrammi eesmärgiks on esile tõsta maailma kinokunsti uusi talente. 50 000 euro suuruse auhinna annab välja rahvusvaheline žürii ning see jagatakse filmi režissööri ja Hispaania levitaja vahel. Samas kategoorias antakse välja ka teine, EROSKI Youth Award, mille määrab 300 üliõpilasest koosnev žürii.

Festivalil esindavad “Teesklejaid” režissöör Vallo Toomla, üks peaosatäitjaid Mirtel Pohla ja produtsent Riina Sildos.

Filmi režissöör Vallo Toomla on tuntust kogunud oma tudengifilmidega (tema esimene lühifilm "Morbius" valiti PÖFF'i lühifilmide festivali "Sleepwalkers" parimaks filmiks). Filmi stsenaariumi autoriteks on nimekas tandem Livia Ulman ja Andris Feldmanis (telesarjad “Kättemaksukontor” ja “Keeris”, lühimängufilm “Roosa kampsun”), kunstnik Eva-Maria Gramakovski (“Klass”, “Väikelinna detektiivid”, “Lumekuninganna”) ja operaator Erik Põllumaa (“Risttuules”, "Roukli", “Kõik muusikud on kaabakad”).

Filmi peaosalisi kehastavad Mirtel Pohla ja Priit Võigemast, kõrvalosades on Mari Abel ja Meelis Rämmeld, kaasa teevad ka Laine Mägi ja Andres Lepik. Filmile annavad hindamatu panuse rahvusvaheliselt tuntud filmitegijad – monteerija Danielius Kokanauskis ja helirežissöör Vladimir Golovnitski.

Sugugi vähetähtis pole ka psühholoogilise draama sündmuspaik, filmivõtted toimusid lummavas mereäärses villas, mille rajasid arhitekt Emil Urbel ja sisearhitekt Tiina Mang.

Filmi “Teesklejad” tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) „Hella W“ (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012), “Kertu” (2013) ja “Ma ei tule tagasi” (2014) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi kaastootjateks on Studio Uljana Kim Leedust ja Locomotive Productions Lätist.

Filmi rahastajateks on erakapital, Eesti Kultuurkapital, Eurimages, Läti Kinokeskus, Leedu Kinokeskus ja erasponsorid. Filmi arendust toetasid Euroopa Liidu programm Creative Europe ja Eesti Filmi Instituut.
 

Tänasel Balti keti aastapäeval esilinastub mängufilm “Seneca päev”

Täna, 23. augusti õhtul esilinastub Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ajaloo esimene täispikk koostööfilm “Seneca päev”. See on lugu noorpõlve uljusest ja unistustest ajal, mil kolm Balti riiki Balti ketis käsikäes vabadust vannuvad.

Filmi režissöör ja stsenarist Kristijonas Vildžiūnas on üks isikupärasemaid Leedu uue põlvkonna filmitegijaid. Tema tööd on pakkunud huvi ka rahvusvahelisele filmipublikule – filmid “The Lease” (“Nuomos sutartis”) ja “You am I” (“Aš esi tu”) on linastunud lisaks Veneetsia, Locarno ja Cannes’i filmifestivalile veel enam kui sajal rahvusvahelisel filmifestivalil. Vildžiūnase viimane mängufilm “Back to Your Arms” (“Kai apkabinsiu tave”) võitis 8 Leedu filmiauhinda Hõbedane Kurg (Sidabrinė gervė).

Filmis mängivad Dainius Gavenonis, Marijus Mažūnas, Elžbieta Latėnaitė, Ina Marija Bartaitė, Eesti näitlejatest teeb filmis kaasa Mait Malmsten. Filmis kõlab režissööri nooruspõlve ansambli Šiaures Kryptise (“Põhja suund”) ja helilooja Arvo Pärdi looming.

“Seneca päev” on Eesti, Läti ja Leedu filmiajaloo esimene täispikk ühisprojekt ning sündinud kolme produtsendi, Riina Sildose (Amrion Production, Eesti), Uljana Kimi (Studio Uljana Kim, Leedu) ja Roberts Vinovskise (Locomotive Productions, Läti) koostöös. Samade tootjate teine ühistöö, režissöör Vallo Toomla mängufilmidebüüt “Teesklejad” (läti keeles “Lomu speles” ehk “Rollimängud”, inglise keeles “Pretenders”) esilinastub 2016. aasta sügisel. Selle filmi peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast. Lisaks teevad filmis kaasa Mari Abel, Meelis Rämmeld, Laine Mägi ja Andres Lepik.  

Shooting Begins on the New Estonian Family Film “The Little Comrade”

Shooting began on the new feature film “The Little Comrade” this week and will continue until the summer of next year. The premiere is planned for 2018 when the Republic of Estonia will celebrate its 100th anniversary.

“The Little Comrade” is a debut feature for director Moonika Siimets. The script is based on Leelo Tungal’s books “The Little Comrade” and “Velvet and Sawdust”. The film tells the story of six-year-old Leelo (Helena-Maria Reisner) whose mother Helmes (Eva Koldits) is sent to a Siberian prison camp during the Stalinist repressions of 1950. As the little girl waits for her mother to come back, she has to learn how to stay true to herself despite the dark times and sometimes tragicomic events taking place in her homeland.

Helena-Maria Reisner, who was chosen from among more than 150 children, plays the main character, 6-year-old Leelo. The other main characters are played by distinguished Estonian actors, including Tambet Tuisk (“The Poll Diaries”, “Family Lies”), Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak (“Roukli”, “Autumn Ball”, “The Days That Confused”) and others.

The shooting period will last from August of this year until June of next year. There will be a total of 45 shooting days. The film’s budget is 1.4 million Euros.

This February, “The Little Comrade” became the first Estonian project to be selected for the Berlin Film Festival Co-Production Market where it received the Special Mention Prize from the Eurimages Jury.

“The Little Comrade” is being made in the framework of the Estonian Republic 100 Feature Film program.

Moonika Siimets is the author of several lauded short and documentary films. Her most well known works are “The Pink Sweater” (2014), “The Last Romeo” (2013), “The Salme Secret” (2012) and “Fashion Dog” (2010). The film’s director of photography is Rein Kotov, the set designer is Jaagup Roomet and the producer is Riina Sildos. The film is being made by the film studio Amrion. 

"Seltsimees laps" võtetele otsitakse taustanäitlejaid

Sel nädalal hoo sisse saanud uus kodumaine mängufilm “Seltsimees laps” ootab toetavat näitlejaskonda Võru ja Valga castingutele.

Võru casting toimub 21. augustil Võru Kultuurimajas, kell 12.00-16.00
Valga casting toimub 22. augustil Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse Ovaalsaalis, kell 17.00-20.00

Võru ja Valga castingu kontaktisik on Aune Marjapuu
Tel: 5278403
E-mail: marjapuu.aune@gmail.com

Oktoobrikuus toimuvad võtted ka Tallinnas, kuhu otsime samuti taustanäitlejaid. Huvilistel palun kirjutada seltsimeeslaps@gmail.com

* Huvilistega võetakse ühendust septembris/oktoobris.

Algasid uue Eesti koguperefilmi “Seltsimees laps” võtted

Sel nädalal said hoo sisse uue kodumaise mängufilmi “Seltsimees laps” võtted, mis kestavad kuni järgmise aasta suveni. Filmi esilinastus on aastal 2018, mil Eesti tähistab oma 100. sünnipäeva.

“Seltsimees laps” on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, selle stsenaarium põhineb Leelo Tungla raamatutel “Seltsimees laps” ja “Samet ja saepuru”. Film räägib loo kuueaastasest Leelost (Helena Maria Reisner), kelle ema Helmes (Eva Koldits) saadetakse stalinistlike repressioonide käigus aastal 1950 Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks, vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele.

Filmis teevad kaasa väga paljud Eesti armastatud näitlejad: Tambet Tuisk, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Argo Aadli, Indrek Taalmaa, Sten Karpov, Anne Reemann, Maarja Jakobson, Piret Krumm, Ene Järvis, Pille Pürg, Maria Avdjushko, Aarne Soro, Tarmo Song, Helene Vannari, Kersti Tombak, Liisa Pulk, Maksim Demidov, Sandra Uusberg, Carmen Mikiver, Karoliina Krasikovski, Julia Aug, Anna Sergejeva, Linda Liis Aasmäe ja Roosi Luik.

Filmivõtted toimuvad üle Eesti, peamised paigad on Rägavere ja Porkuni mõisad, Muuga mõisakool, Valga ja Võru raudteejaamad, Kohtla-Järve staadion ja Tallinna kesklinn. Filmivõtted lõppevad 2017. aasta juunis.

Moonika Siimets on mitme tunnustatud lühi- ja dokumentaalfilmi autor. Tema tuntumad tööd on “Roosa kampsun” (2014), “Viimane Romeo” (2013), “Salme saladus” (2012) ja “Moekoer” (2010). Filmi operaator on Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet ja produtsent Riina Sildos. Film valmib produktsioonifirmas Amrion. “Seltsimees lapse” esilinastus on planeeritud aastasse 2018, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Balti keti aastapäeval jõuab kinno kauaoodatud “Seneca päev”

Teisipäeval, 23. augustil esilinastub Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ajaloo esimene täispikk koostööfilm “Seneca päev”. See on lugu noorpõlve uljusest ja unistustest ajal, mil kolm Balti riiki Balti ketis käsikäes vabadust vannuvad.

On 1989. aasta. Sellal, kui kolm väikest Balti riiki valmistavad ette maailma ainulaadsemat inimketti, asutavad kolm verinoort sõpra Leedus salajase Seneca vennaskonna. Nad kuulutavad oma motoks kuulsa filosoofi väidetava mõttetera: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.” Armukolmnurk lõhub vennaskonna aga just sel hetkel, kui miljonid inimesed vabaduse ja sõpruse märgiks Balti ketti rivistuvad... 25 aastat hiljem on kolmes Balti riigis kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Ehkki kunagine vennaskonna liige Simonas elab pealtnäha edukat elu mõistab ta, et on reetnud nooruse ideaalid ja muutunud kalestunud kõrvaltvaatajaks. Mis juhtub, kui oma mineviku Pandora laegas uuesti avada?

Filmi režissöör ja stsenarist Kristijonas Vildžiūnas on üks isikupärasemaid ja äratuntavama käekirjaga Leedu uue põlvkonna filmitegijaid. Tema tööd on pakkunud huvi ka rahvusvahelisele filmipublikule – filmid “The Lease” (“Nuomos sutartis”) ja “You am I” (“Aš esi tu”) on linastunud lisaks Veneetsia, Locarno ja Cannes’i filmifestivalile veel enam kui sajal rahvusvahelisel filmifestivalil. Vildžiūnase viimane mängufilm “Back to Your Arms” (“Kai apkabinsiu tave”) võitis 8 Leedu filmiauhinda Hõbedane Kurg (Sidabrinė gervė).

Filmis mängivad Dainius Gavenonis, Marijus Mažūnas, Elžbieta Latėnaitė, Ina Marija Bartaitė, Eesti näitlejatest teeb filmis kaasa Mait Malmsten. Filmis kõlab režissööri nooruspõlve ansambli Šiaures Kryptise (“Põhja poole”) ja helilooja Arvo Pärdi looming.

“Seneca päev” on Eesti, Läti ja Leedu filmiajaloo esimene täispikk ühisprojekt ning sündinud kolme produtsendi, Riina Sildose (Amrion Production, Eesti), Uljana Kimi (Studio Uljana Kim, Leedu) ja Roberts Vinovskise (Locomotive Productions, Läti) koostöös. Samade tootjate teine ühistöö, režissöör Vallo Toomla mängufilmidebüüt “Teesklejad” (läti keeles “Lomu speles” ehk “Rollimängud”) esilinastub 2016. aasta sügisel. Selle filmi peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast. Lisaks teevad filmis kaasa Mari Abel, Meelis Rämmeld, Laine Mägi ja Andres Lepik.

 

"Seltsimees laps" sai enam kui kolm aastat kestnud EV100 mängufilmide konkursil Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetuse.

Detsembris 2012 välja kuulutatud konkursi esimesse vooru juunis 2013 laekus 165 filmiideed, millest 17 paremat kirjutati stsenaariumiteks oktoobriks 2014. Stsenaariumitest jäi omakorda sõelale üheksa tugevamat projekti, mille loominguline arendus kestis 2015. aasta oktoobri alguseni. Samal kuul andis filmidele kunstilise hinnangu Eesti Vabariik 100 žürii, tõstes esile kuut filmi, nende hulgas Moonika Siimetsa "Seltsimees lapse" (toetus 1,2 miljonit eurot).

„Filmide valikus on tunda ajalist ja temaatilist haaret – sajanditetagusest surutisest kuni päris meie aja ja meie probleemideni, tegijad pole löönud risti ette ei suure klassika ega moodsamagi ekraniseerimisel,“ ütles Toomas Kiho, kelle sõnul võib Eesti oma riigi sajandal sünnipäeval saada valitud projektide õnnestumise korral nii mõnegi uue filmiklassikateose. „Loodavad filmid haaravad ka mitut põlvkonda, nii vanu kui noori. Ja eriti kiiduväärselt lapsi, kes on kasvava põlvena meie eritähelepanu all.“

Tootmistaotlusi hindasid ekspertkomisjonis lisaks Tiina Lokile veel Eesti Vabariik 100 juhtrühma esimees ja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, filmilevitaja Lauri Kaare, EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja EFI eelarveekspert Endel Koplimets. 

"Seltsimees laps" võitis Berliini kaastootmisturul auhinna

Moonika Siimetsa debüütmängufilm "Seltsimees laps" sai 14.-16. veebruaril toimunud Berliini rahvusvahelisel kaastootmisturul väga suure huvi ja sooja vastuvõtu osaliseks, võites Eurimages'i žürii special mention auhinna.

“Seltsimees laps” on Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mille stsenaarium põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps" ja "Samet ja saepuru". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele.

Siimets on mitmete tunnustatud lühi- ja dokumentaalfilmide autor. Tema tuntumad filmid on “Roosa kampsun” (2014), “Viimane Romeo” (2013), “Salme saladus” (2012) ja “Moekoer” (2010).

“Seltsimees lapse” esilinastus on planeeritud aastasse 2018. Filmi stsenaariumi autor ja režissöör on Moonika Siimets (Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps" ja "Samet ja saepuru" põhjal), operaator on Rein Kotov ja kunstnik on Jaagup Roomet. Filmi produtsent on Riina Sildos.

Filmiprojekti "Seltsimees laps" on arendatud Eesti Vabariik 100 mängufilmide programmi raames. Eesti Vabariik 100 filmikonkurss kuulutati välja detsembris 2012. Konkursi esimesse vooru juunis 2013 laekus 165 filmiideed, millest valiti välja 17 parimat. Valitud 17 ideest kirjutati stsenaariumid oktoobriks 2014, millest jäi omakorda sõelale 9 tugevaimat projekti. Väljavalitud 9 filmi loominguline arendus kestis oktoobri alguseni 2015.

The Little Comrade to take part in Berlin Film Festival co-production market

The Little Comrade (Seltsimees laps), the debut feature from Moonika Siimets , will be the first Estonian film to take part in the Berlin international Film Festival co-production market, which takes place February 14th-16th 2016.  Every year, the Berlin International Film Festival hosts the two-and-a-half day-long Berlinale Co-Production Market. Five hundred experienced international producers, film financiers and film distributors as well as representatives from funding bodies, sales agents and TV channels come together to initiate international co-productions.

This year, the 20 participants were chosen from more than  300 candidates. Alongside Siimets there are new projects from Ciro Guerra – whose film The Embrace Of The Serpent is a nominee for Best Foreign Film at this year’s Academy Awards  - and other renowned directors including Brandon Cronenberg, Jasmila Zbanici and Diego Lerman.

Riina Sildos, the producer of The Little Comrade said that participating in the Berlinale co-production market  is a perfect way to launch the film onto the international scene.

“It is a great honour to be selected for the event because it is one of the world’s most important markets,” she says “Our goal is to present the film to international sales agents and, of course, potential partners.”

The Little Comrade is based on the Leelo Tungal books ‘The Little Comrade’ and "Velvet and Sawdust’ and tells the story of six-year-old Leelo whose mother is sent to a Siberian prison camp at the height of the Stalinist regime. Anxiously waiting for the return of her mother, Leelo must learn to remain herself despite the gloomy and tragicomic events that are taking place in her homeland.

Siimets is the director of several well regarded shorts including The Pink Jumper (Roosa kampsun, 2014), The Last Romeo (Viimane Romeo, 2013), The Secret of Salme (Salme saladus, 2012) and Moekoer (2010) .

The Little Comrade is due to be released in 2018. The film is written and directed by Moonika Siimets, the cinematographer is Rein Kotov and the production designer is Jaagup Roomet. The film is  produced by Riina Sildos and production company Amrion.

"Seltsimees laps" valiti Berliini rahvusvahelise filmifestivali kaastootmisturule

Moonika Siimetsa debüütmängufilm "Seltsimees laps" valiti esimese Eesti filmina osalema Berliini rahvusvahelisele kaastootmisturule, mis toimub 14.-16. veebruaril 2016.

Igal aastal pääsevad Berliini filmifestivali raames toimuvale turule osalema silmapaistvad projektid üle kogu maailma, mille tegijail on võimalus tutvustada oma filmi enam kui viiesajale filmiprofessionaalile, et leida sobivaid kaastootjaid, levitajaid ja teisi koostööpartnereid. Tänavu valiti kakskümmend osalejat enam kui kolmesaja kandidaadi hulgast, nende seas on Moonika Siimetsa kõrval näiteks Ciro Guerra, kelle “Mao embus” praegu parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerib, samuti Brandon Cronenbergi, Jasmila Zbanici, Diego Lermani jt tunnustatud režissööride uued projektid.

“Seltsimees laps” on Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, selle stsenaarium põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps" ja "Samet ja saepuru". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele.

Siimets on mitmete tunnustatud lühi- ja dokumentaalfilmide autor. Tema tuntumad filmid on “Roosa kampsun” (2014), “Viimane Romeo” (2013), “Salme saladus” (2012) ja “Moekoer” (2010).

“Seltsimees lapse” esilinastus on planeeritud aastasse 2018. Filmi stsenaariumi autor ja režissöör on Moonika Siimets (Leelo Tungla raamatute "Seltsimees laps" ja "Samet ja saepuru" põhjal), operaator on Rein Kotov ja kunstnik on Jaagup Roomet. Filmi produtsent on Riina Sildos.

Filmivõtteid lõpetav "Teesklejad" sai Lätist suurtoetuse

 

Läti riiklik kinokeskus eraldas mängufilmile “Teesklejad” 35 000 eurot, mille näol oli tegu Läti tänavuse rahvusvaheliste kaastootmisfilmide konkursi suurima mängufilmi toetussummaga.

Teisipäeval lõppenud konkursiga toetas Läti Riiklik Kinokesus (Nacionālais Kino centrs) neid rahvusvahelisi kaastootmisfilme, milles Läti filmitootjatel on nö vähemusosalus. Raha on mõeldud täispikkade mängu-, dokumentaal- ja animafilmide tootmiseks 2015. ja 2016. aastal.

Homme Harjumaal Murastes võtteperioodi lõpetavale mängufilmile “Teesklejad” eraldas kinokeskus välja jagatud 200 000 eurost suurima toetuse, 35 000 eurot. “Teesklejad” (läti keeles “Lomu speles” ehk “Rollimängud”) on režissööri Vallo Toomla mängufilmidebüüt. Peaosades on Mirtel Pohla ja Priit Võigemast. Lisaks teevad filmis kaasa Mari Abel, Meelis Rämmeld, Laine Mägi ja Andres Lepik. Film esilinastub 2016. aasta sügisel. Filmi produtsent on OÜ Amrion ning see valmib koostöös tootjatega Locomotive Production (Läti) ja Studio Uljana Kim (Leedu).

Ühtekokku said Läti Riiklikult Kinokeskuselt tuge 8 rahvusvahelist koostööprojekti, sh 4 mängufilmi, 3 dokfilmi ja 1 animafilm. 25 000-eurose toetuse vääriliseks hinnati ka OÜ Amrion teine koostööfilm “Seneca päev”.

Euroopa kaastootmisfond Eurimages toetas Eesti-Leedu-Läti koostööfilmi “Teesklejad” 120 000 euroga

Euroopa kaastootmisfond Eurimages eraldab neli korda aastas Euroopa filmidele toetusi. Seekordne voor oli äärmiselt tihe. Konkurentsis oli 65 projekti. Eesti-Läti-Leedu kaastootmisfilmile “Teesklejad” (“Pretenders”) eraldati toetust 120 000 eurot.

Mängufilmi “Teeskleja” on psühholoogiline põnevusfilm, mille võtted algavad 20. juulil ja toimuvad Eestis. Filmis mängivad tuntud Eesti näitlejad Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Mari Abel ja Meelis Rämmeld.

Režissöör on noor andekas filmilavastaja Vallo Toomla ja operator Erik Põllumaa. Stsenaristideks Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kes on kirjutanud mitmete telesarjade ja filmide stsenaariumid (“Keeris”, “Kättemaksukontor”, “Roosa kampsun” jne).

Filmi meeskonnas on ka rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijad - monteerija Danielius Kokanauskis  ja helirežissöör Vladimir Golovnitskiga ( mõlemad töötanud sellistel filmidel nagu “Maidan”, “My Joy”, In The Fog” rež. Sergei Loznitza, ”Eastern Drift” Sharunas Bartas), lisaks on Vladimir Golovnitski teinud ka Aleksei Popogrebski ja paljude teiste vene indie lavastajate filmide heli.

“Teesklejate” eestipoolne tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) „Hella W“ (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012), “Kertu” (2013) ja “Ma ei tule tagasi” (2014) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi eestipoolne produtsent on Riina Sildos.

Täpsem info toetuse kohta:

http://www.coe.int/t/dg4/eurimages/news_en.asp?news=1

Filmi rahastajateks on erakapital, EV Kultuurkapital, Eurimages, Leedu Kinokeskus. Filmi arendust toetas Euroopa Liidu programm Creative Europe ja Eesti Filmi Instituut.

Euroopa kaastootmisfond Eurimages toetas Eesti-Leedu-Läti-Prantsusmaa koostööfilmi “Seneca päev” 220 000 euroga

 “Seneca päeva” võtted toimusid Eestis, Leedus ja Venemaal. Eestis toimusid filmivõtted käesoleva aasta augustis. Lsaks Tallinnale olid võtted veel Uhtju saarel, Pärnus ja Ruhnus. Tallinnas toimusid võtted Toompuiesteel, Viru tänaval ja Toompeal. Silmapaistvaim ja mastaapseim oli Balti keti võte Toompeal, kus osales Eesti näitleja Mait Malmsten ja massistseenides ning episoodilistes rollides üle 300 eestlase.

On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.”
Üks sõpradest Simonas armub Vakaresse, Eesti päritolu tüdrukusse. Simonas surub oma tunded alla, sest kardab, et need pole vastastikused. Vennaskond laguneb just sel ajal, mil kogu rahvas üheskoos ja käsikäes Balti ketis osaleb.
25 aastat hiljem: kõigis Balti riikides on kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Esmapilgul elab Simonas täiesti tavalist pereelu. Ta on trotsinud valu, mida õnnetu esimene armastus talle põhjustas. Tema suhe oma naisega on allamäge minemas. Simonase endise parima sõbra surm sunnib mehe lõpuks elule ärkama. Simonas mõistab, et ta on reetnud Seneca päeva reegli, mis kunagi tähendas täiel rinnal elamist ning ta sõidab Tallinnasse, et siinses vanalinnas täide viia üks ammu antud lubadus.

“Seneca päeva” eestipoolne tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) „Hella W“ (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012) ja “Kertu” (2013) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi eestipoolne produtsent on Riina Sildos.

“Seneca päeva” režissöör on oma äratuntava ja isikupärase käekirjaga Leedu lavastaja ja stsenarist Kristijonas Vildžiūnas. Tema tööd on pakkunud huvi ka laiemale rahvusvahelisele filmipublikule. Kristijonas Vildžiūnase filmid “The Lease” (Nuomos sutartis) ja “You am I” (Aš esi tu) on linastunud lisaks Veneetsia, Locarno ja Cannesi filmifestivali programmidele veel üle sajal rahvusvahelisel filmifestivalil. Režissööri viimane mängufilm “Back to Your Arms” (Kai apkabinsiu tave) sai Leedus laiaulatusliku vastukaja ja võitis kaheksa Leedu filmiauhinda Hõbedane Kurg (Sidabrinė gervė). Filmi ühte peaosalist Vakaret mängiv Ina Bartaite on ülemaailma kuulsa Leedu režissööri Šarūnas Bartase tütar.

Eesti poolt on filmi tootmist toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.

 

Täna esilinastub uus Eesti lühimängufilm “Roosa kampsun”

Roosa kampsun

 Tänasest jõuab Eesti kinodesse Moonika Siimetsa lühikomöödia “Roosa kampsun”, mis läbi naerutava, ent kriitilise kõverpeelgi küsib, miks hullutas Eesti ühiskonda tänavu enim geiteema. 

Lühifilmi peaosas on andekas Henrik Kalmet, lisaks teevad kaasa Tõnis Niinemets, Sten Karpov, Indrek Ojari, Jüri Nael, Katariina Tamm, Kristo Viiding, Roland Laos ja Ivo Reinok.

Komöödia käsitleb ühiskonnas valitsevate sotsiaalsete konstruktsioonide absurdsust. Filmi keskmes on näitleja ja koomik Henrik, kes teeb laval suurepäraseid rolle, ent kes eraelus on keskmisest madalama enesehinnanguga üksildane noormees, kel raskusi täiskasvanu olemisega. Ühel päeval läheb Henrik joogatrenni, kus saab endale elu esimese geisõbra Keni. Õnnetuseks kuuleb sellest süütust suhtest Henriku poolvend Lauri, kes on korraga nii jõmm kui ka homofoob. Algavad segadused, mille käigus Henrikul tuleb otsa vaadata oma eelarvamustele ja iseendale.

“Roosa kampsuni” režissöör on noor andekas auhinnatud lavastaja Moonika Siimets, stsenaristid Andris Feldmanis ja Livia Ulman (“Kättemaksukontor”), produtsent Riina Sildos (Ilmar Raagi filmide “Eestlanna Pariisis”, “Kerttu”, “Ma ei tule tagasi” jt tootja).

Lisaks näeb kinopublik seansil veel üht Moonika Siimetsa lühimängufilmi, mullu valminud muusikalist tragikomöödiat “Viimane Romeo” (BFM/ Moonlight Film/Lend Film). Suurepärased näitlejatööd teevad siin Jörgen Liik, Katre Kaseleht, Indrek Taalmaa, Merle Jääger, Tanel Saar, Jaan Pehk, Ago Anderson, Argo Aadli jpt.

Režissööri Moonika Siimetsa sõnul täiendavad mõlemad filmid teineteist suurepäraselt, heites humoorivõtmes pilgu meie ühiskonnale, nn esimese ja teise Eesti muredele ja rõõmudele. 

“Roosa kampsuni” ja “Viimase Romeo” treilerit vaata siin: https://www.youtube.com/watch?v=1x_hkm2frKI

Filmi valmimist toetasid Avatud Eesti Fond, ETV2 ja Eesti Kultuurkapital

Linastused:
- alates 11.12 Tallinnas Sõpruses, Artises ja Solarises
- alates 11.12 Viljandis Männimäe Salongkinos
- alates 15.12 Tartus Cinamonis
- 11. detsembril on seanss Varstu kultuurimajas
- 13. detsembril on seanss Haapsalu kultuurimajas
- 15. detsembril on seanss Tartu Elektriteatris (kohal režissöör!)
- 16. detsembril on seanss Pärnus Endla Teatris
- 27. detsembril on seanss Kuressaare TeatriKinos
- 14. jaanuaril on seanss Põlva Kultuurikeskus
- 15. jaanuaril on seanss Kadrina Kinoklubis

Valik filmikaadreid: http://goo.gl/tNs7qV
Valik fotosid: http://goo.gl/PQwGCV

“Roosa kampsun” Facebookis: https://www.facebook.com/roosakampsun

"Ma ei tule tagasi" võitis Hollandi festivalil peapreemia

Ilmar Raagi uus film “Ma ei tule tagasi” võitis peapreemia Hollandis Vlissingenis toimuval festivalil Films by the Sea.

Dioraphte filmi- ja kirjanduspreemia nimelist auhinda annab välja Hollandi ja Flaami kirjanikest, näitlejatest ja filmitegijatest koosnev žürii. See on festivali ainus professionaalse žüriiga auhind.

“Ma ei tule tagasi” on Eesti, Venemaa, Valgevene, Kasahstani ja Soome koostööna valminud film, mis on üles võetud vene keeles ja vene näitlejatega. Hollandist tuli juba kolmas auhind. Varem on filmi auhinnatud USA ühel olulisemal festivalil Tribeca New Yorgis (Nora Ephroni nimeline auhind, žürii äramärkimine) ja Vene arthouse-kallakuga filmifestivalilt “Peegel”, mis on saanud nime Andrei Tarkovski samanimelise filmi järgi.

Anja on edukas noor õppejõud, kes loeb loenguid Byronist ja on romantilistes suhetes professorist kolleegiga, kuid kohtumine minevikuga keerab ühe hetkega kogu tema elu pea peale.

Ta on sunnitud põgenema valesüüdistuse eest ja teeskleb kodutut last. Teismelise mask ja tutvus sarnase, hulljulge  tüdruku Kristiinaga annab Anjale võimaluse  alustada uut elu. See on lugu ellujäämisest, südantsoojendavast sõprusest ja perekonna tähendusest.

Lisaks peaauhinna pälvinud filmile “Ma ei tule tagasi” näidati Films by the Sea festivalil väljaspool võistlusprogrammi veel kahte eesti filmi, Ilmar Raagi eelmist filmi “Kertu” ja Andres ja Katrin Maimiku “Kirsitubakat”.  Nii “Kertu” kui “Ma ei tule” osutus Vlissingenis publiku seas nii populaarseks, et festival lisas oma kavasse mõlema filmi lisaseansid suuremates saalides.

“Ma ei tule tagasi” linastub hetkel Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu kinodes.  

"Kertu" Euroopa Filmiakadeemia parimate filmide hulgas

Ilmar Raagi eelmisel aastal esilinastunud film “Kertu” valiti Euroopa filmiakadeemia poolt viiekümnesesse filminimekirja, mis hakkavad aasta lõpul kandideerima n-ö Euroopa filmi-Oscaritele, ehk Euroopa filmiakadeemia auhindadele.

Lühinimekiri on muljetavaldav: siit leiab nii Cannes’i filmifestivali võidufilmi “Talve uni”, Ukraina sel aastal rohkelt auhindu võitnud kurttummade keeles filmi “Hõim”, Lars von Trieri “Nümfomaani”, meie kinodes praegu jooksvad või tulevad “Preili Julie” ja “Ida” jpt.

“Kertu” on ainuke Baltikumi film, Skandinaaviast lisandub talle kokku veel kaheksa nominatsiooni. Eesti mängufilme jõuab sellesse nimekirja haruharva, viimati kandideerisid parima kuntnikutöö auhinnale Jaagup Roomet ja Markku Pätila Veiko Õunpuu filmiga “Püha Tõnu kiusamine” 2010. aastal, kui Euroopa filmiakadeemia pidulik gaala toimus Tallinnas.

“Kertu” räägib loo külajoodikust Villust (Mait Malmsten), kes armub natuke kohtlasevõitu olemisega Kertusse (Ursula Ratasepp), aga külakogukond ei kiida seda suhet heaks.

2013. aastal oli “Kertu” vaadatuim kodumaine film ja on tänaseks ainuüksi Eestis kogunud pea 45 000 vaatajat. Film on olnud edukas ka rahvusvahelistel filmifestivalidel ja on neljal korral pälvinud publikupreemia (Arras Filmifestival, 55. Põhjamaade Filmipäevad Lüebeckis, Würzburgi rahvusvaheline filmifestival, Koszalini filmifestival Poolas). Ursula Rataseppa auhinnati Bulgaarias Kertu rolli eest parima naisnäitleja tiitliga.

Ilmar Raagi uut mängufilmi “Ma ei tule tagasi” on võimalik eesti kinodes vaadata juba alates käesolevast reedest.

Täna esilinastub Ilmar Raagi uus mängufilm "Ma ei tule tagasi"

 Täna esilinastub Ilmar Raagi uus mängufilm “Ma ei tule tagasi”. Eesti, Venemaa, Valgevene, Kasahstani ja Soome koostööna valminud film on üles võetud vene keeles ja vene näitlejatega. Ambitsioonikat projekti on juba saatnud festivaliedu: auhindu on tulnud nii Ameerikast Tribeca festivalilt kui Venemaalt, Tarkovski filmi järgi nime saanud väärtfilmide festivalilt “Peegel”.

 Anja on edukas noor õppejõud, kes loeb loenguid Byronist ja on romantilistes suhetes professorist kolleegiga, kuid kohtumine minevikuga keerab ühe hetkega kogu tema elu pea peale. 

Ta on sunnitud põgenema valesüüdistuse eest ja teeskleb kodutut last. Teismelise mask ja tutvus sarnase, hulljulge  tüdruku Kristiinaga annab Anjale võimaluse  alustada uut elu. See on lugu ellujäämisest, südantsoojendavast sõprusest ja perekonna tähendusest.

 “Ma ei tule tagasi” on Ilmar Raagi neljas film. Filmi peaosades on noor näitlejanna Polina Poškaruk ja lastekodust pärit Viktoria Lobatševa. Viktoria kohta on režissöör Ilmar Raag öelnud, et tema tausta tõttu uskus ta kõike, mida tüdruk kaamera ees tegi. Filmi stsenarist Jaroslava Pulinovitš on tõusev täht vene teatrimaailmas. Soome operaator Tuomo Hutri on oma riigi üks tunnustatumaid kaameramehi.

Filmi peatootja on CTB Film, eestipoolne tootja on Amrion, Soomest Helsinki-filmi OY. Teised kaastootjad on Kazakhfilm ja Belarusfilm. Vene suurim iseseisev filmitootmisfirma CTB on ka Eesti vaatajatele tuttav selliste filmidega nagu „Kukulind”, Aleksei Balabanovi „Cargo 200” ja „Morfiin”, kultusfilmid „Vend” ja „Vend 2”, parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud „Mongol”, Bakur Bakuradze Cannes’i festivalil esilinastunud „Jahimees” ja „Shultes”. Lisaks neile ka komöödiafilmid „Vene jahi eripära”, „Vene kalapüügi eripära” jne.

Filmi pidulik esilinastus toimub Coca-Cola Plazas õhtul kell 19.00. Külalistena on kohal filmi ühes peaosas, Anja rollis, säranud Polina Poškaruk. Eesti esilinastusele tuleb kohale ka  helilooja Panu Aaltio, kes on Soome üks edukamaid filmimuusika loojaid. Teda on pärjatud 2012. aastal ülemaailmse filmimuusika kriitikute ühingu IFMCA auhinnaga parima dokumentaalfilmimuusika eest filmis “Metsa lugu”.

Filmi eelarve on 1,5 miljonit eurot. Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital, Vene Föderatsiooni Filmifond, Soome Filmi Sihtasutus ja Euroopa Nõukogu kaastootmisfond Eurimages.

 

Täna algavad Tallinnas Eesti-Leedu-Läti-Prantsusmaa koostööfilmi “Seneca päev” võtted

 11. augustil algavad Tallinnas Eesti-Leedu-Läti-Prantsusmaa koostööfilmi “Seneca päev” võtted.

On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.”
Üks sõpradest Simonas armub Vakaresse, Eesti päritolu tüdrukusse. Simonas surub oma tunded alla, sest kardab, et need pole vastastikused. Vennaskond laguneb just sel ajal, mil kogu rahvas üheskoos ja käsikäes Balti ketis osaleb.
25 aastat hiljem: kõigis Balti riikides on kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Esmapilgul elab Simonas täiesti tavalist pereelu. Ta on trotsinud valu, mida õnnetu esimene armastus talle põhjustas. Tema suhe oma naisega on allamäge minemas. Simonase endise parima sõbra surm sunnib mehe lõpuks elule ärkama. Simonas mõistab, et ta on reetnud Seneca päeva reegli, mis kunagi tähendas täiel rinnal elamist ning ta sõidab Tallinnasse, et siinses vanalinnas täide viia üks ammu antud lubadus.

Filmi võttepaikadeks on Eesti, Leedu ja Venemaa. Eestis toimuvad  filmivõtted lisaks Tallinnale veel Uhtju saarel, Pärnus ja Ruhnus. Tallinnas toimuvad võtted Toompuiesteel, Viru tänaval ja Toompeal. Silmapaistvaim ja mastaapseim on Balti keti võte Toompeal, kus osaleb Eesti näitleja Mait Malmsten ja massistseenides ning episoodilistes rollides üle 300 eestlase. Võtted Eestis kestavad 11.-24. augustini.

“Seneca päeva” eestipoolne tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, mille mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) „Hella W“ (2011), “Eestlanna Pariisis” (2012) ja “Kertu” (2013) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi eestipoolne produtsent on Riina Sildos.

“Seneca päeva” režissöör on oma äratuntava ja isikupärase käekirjaga Leedu lavastaja ja stsenarist Kristijonas Vildžiūnas. Tema tööd on pakkunud huvi ka laiemale rahvusvahelisele filmipublikule. Kristijonas Vildžiūnase filmid  “The Lease” (Nuomos sutartis) ja “You am I” (Aš esi tu) on linastunud lisaks Veneetsia, Locarno ja Cannesi filmifestivali programmidele veel üle sajal rahvusvahelisel filmifestivalil. Režissööri viimane mängufilm “Back to Your Arms” (Kai apkabinsiu tave) sai Leedus laiaulatusliku vastukaja ja võitis kaheksa Leedu filmiauhinda Hõbedane Kurg (Sidabrinė gervė). Filmi ühte peaosalist Vakaret mängiv Ina Bartaite on üle maailma kuulsa Leedu režissööri Šarūnas Bartase tütar.

Filmi kogu eelarve on 1,5 miljonit eurot.

Prognoositav esilinastus on 2015. aasta sügisel

Täpsem info:

Filmi pealkiri Seneca päev
Režissöör Kristijonas Vildžiūnas
Stsenarist Kristijonas Vildžiūnas
Operaator Audrius Kemežys
Peaosatäitjad Elžbieta Latėnaitė, Dainius Gavenonis
Produtsendid Riina Sildos, Uljana Kim, Galina Kim, Roberts Vinovskis, Philippe Avril
Tootjad Amrion OÜ (Eesti), Studio Uljana Kim (Leedu), Studio Locomotive (Läti), Unlimited (Prantsusmaa)


Eesti poolt on filmi tootmist toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.

Uus Ilmar Raagi film „Ma ei tule tagasi“ vallutab Venemaal vaatajate südameid

Andrei Tarkovski auks peetaval filmifestivalil „Zerkalo“(Peegel) linastunud uus Eesti-Venemaa koostööfilm „Ma ei tule tagasi“ võitis auhinna „Professionaalsete saavutuste eest“. Preemia suurus on 375 000 rubla ehk ligi 8500 eurot.

Rahvusvahelist filmifestivali „Zerkalo“ korraldatakse Venemaal alates 2007. aastast,  kui möödus 75 aastat Andrei Tarkovski sünnist. Festivali eesmärgiks on arendada kultuurilisi sidemeid,  eri rahvuste vastastikust mõistmist ja kogu maailma kinematografistide rahvusvahelist koostööd. Viie riigi koostöös valminud film „Ma ei tule tagasi“ ühtib suurepäraselt selle eesmärgiga.

Festivali konkursi programmi oli valitud ainult 10 filmi.

Eesti režissööri Ilmar Raagi film, mis valmis Eesti, Venemaa, Soome, Valgevene ja Kasahstani filmitegijate koostööna, on lugu kahest lastekodus üles kasvanud tüdrukust ja nende keerulisest elukäigust. Anja (Polina Puškaruk) on nüüd juba noor iseseisev naine, kes otsib armastust, kuid ise armastada ei oska. Peale valesüüdistust kuriteos, peidab ta end kodutute laste varjupaigas. Teismelise välimusega tüdrukul on seda lihtne teha ja ta ei tekita kelleski vähimaidki kahtlusi. Varjupaigas kohtub Anja 13-aastase Kristiinaga (Viktoria Lobatšova) ja  koos alustatakse pikka reisi Kasahstani, kus elab Kristiina vanaema.

Dramaatiline lugu ei jätnud ükskõikseks ei filmivaatajaid, ega kriitikuid.

Tuntud vene näitleja Aleksei Tšupov oli noorte näitlejannade tööst rabatud: „Kui ma sattusin Ilmar Raagi filmi „Ma ei tule tagasi“ esilinastusele, võlus mind näitlejannade mäng. See, mida teevad filmis Polina Puškaruk ja tema nooruke partner Viktoria Lobatšova on suurepärane ja avaldab muljet! Vaatajad saalis valasid pisaraid.“

Filmi „Ma ei tule tagasi“ esilinastus Eestis toimub 18. septembril. Film linastub vene keeles, eestikeelsete subtiitritega kõikides Eestimaa kinodes.  

Filmi fotod: https://www.dropbox.com/sh/0eecvjyn9s73tmx/M6y00zBMxk

Ilmar Raagi film "Kertu" võitis Bulgaarias parima filmi ja parima naisosa auhinnad

Bulgaarias, Stara Zagoras 31. maist – 4. juunini toimunud rahvusvahelisel filmifestivalil “The Golden Linden” võitis Ilmar Raagi mängufilm "Kertu" 2 auhinda. Festivali rahvusvahelise  žürii üksmeelsel otsusel anti “Kertule” parima filmi auhind ja filmi peaosatäitjale, Ursula Rataseppale, parima naisnäitleja auhind.

“The Golden Linden” festivali eesmärk on populariseerida Bulgaarias Euroopa kino ja näidata uusimaid ja huvitavamaid filme Euroopa erinevatest riikidest. Festivali võistlusprogrammi hindab rahvusvaheline žürii. Sel aastal kuulusid žürii koosseisu Lydmila Dyakova, Rusudan Chkonia, Kamen Balkanski, Emmanuelle Millet, Drasko Djurovic. Lisaks kahele põhiprogrammile oli sel aastal festivalil lisaks veel ka Bulgaaria kino tutvustav programm.

Siiani on “Kertut” erinevatel rahvusvahelistel festivalidel võitnud kolm publikuauhinda. Möödunud aastal oli “Kertu” vaadatuim kodumaine film Eestis ja on kogunud tänaseks pea 44 000 vaataja.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud "Kertu" on väikeses külaühiskonnas aset leidev ebatavaline armastuslugu, mis portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada.  

Filmi peategelane Kertu (Ursula Ratasepp) kaob ühel õhtul jäljetult. Terve naise perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu alkoholilembese naistemehe Villu (Mait Malmsten) kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas tõukab Villu enda seast välja, süüdistades teda naise ärakasutamises. Mis toimus sellel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.



Osades Ursula Ratasepp, Mait Malmsten, Leila Säälik, Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Helena Merzin-Tamm,
Jüri Vlassov jt. Filmi režissöör on Ilmar Raag, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, kunstnikud Jaagup Roomet ja Kristjan Suits, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Riina Sildos, tootja Amrion OÜ. 

Ilmar Raagi KERTU linastus Tokyos täissaalidele

Ilmar Raagi mängufilmi “Kertu” linastused Jaapanis toimuval iga-aastasel Euroopa filmide festivalil EU Film Days on läinud väga edukalt.

Film esilinastus 7. juunil mainekas Tokyo Uue Kunsti Muuseumi filmikeskuses täissaalile, misjärel alustas teekonda üle kogu Jaapani erilinastustega Takamatsu, Okayama ning Fukuoka linnades.

Tänavu kaheteistkümnendat korda toimuv EU Film Days on olulisematest välismaiseid filme tutvustavatest filmisündmustest Jaapanis, mida korraldab Euroopa Liidu delegatsioon Jaapanis  koostöös liikmesriikide saatkondadega. 30. maist 22. juunini linastub festivali raames filme 23 Euroopa riigist. Neist viis parimat, mille hulka kuulub ka Ilmar Raagi “Kertu”, linastuvad  eriprogrammis, mida tutvustatakse üle kogu Jaapani.

Kindlasti on “Kertu” suure publikuhuvi üks põhjuseid see, et Ilmar Raagi eelmine film “Eestlanna Pariisis” oli Jaapani kinolevis möödunud aastal üks vaadatumaid Euroopa filme, kogudes üle 130 000 vaataja. “Kuna Ilmari nimi on siin juba piisavalt tuntud ning tagasiside on olnud eranditult positiivne loodame, et “Kertu” jõuab varsti siin ka kinolevisse ning Eesti film saab Jaapanis sammhaaval kanda kinnitada”, kommenteerisTokyos õppiv PÖFFi rahvusvahelise filmitööstuse programmi juht Sten Saluveer.

Kohapeal oli filmi tutvustamas ja vaatajate küsimustele vastamas “Kertu” peaosatäitja Ursula Ratasepp.

“Ootamatu oli see, et Jaapani publiku jaoks jäid filmis kajastuvad ühiskonna probleemid mõnevõrra arusaamatuks ning eelkõige nähti selles armastuslugu. Hoolimata sellest võtsid vaatajad filmi vastu soojalt ning huvitavate küsimustega“ märgib Ursula Ratasepp.

Filmi linastust ning jaapanikeelsete subtiitrite tootmist toetasid EU-Japan Fest Japan Committee, Eesti Kultuuriministeerium ning Eesti Vabariigi Suursaatkond Tokyos.

 

Ilmar Raagi uus film “Ma ei tule tagasi” võitis USA ühel olulisimal festivalil auhinna

 

Ilmar Raagi vastvalminud  mängufilmi “Ma ei tule tagasi” maailma esilinastus toimus 18. Aprillil Tribeca filmifestivalil, mis on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival USA’s. Film sai Nora Ephroni žürii eripreemia. Nora Ephron oli legendaarne USA stsenarist ja režissöör. Ta on selliste tuntud filmide nagu “You’ve got mail”, “When Harry Met Sally... “ja “Sleepless in Seattle” stsenarist, nendest kaks viimast on nomineeritud ka Parima stsenaariumi Oscarile. Peale Nora Ephroni varajast lahkumist antakse tema nimelist auhinda Tribeca festivalil välja teist korda.

 

 

Ilmar Raag, esimene Eesti režissöör Tribeca filmifestivalil

Ilmar Raagi uus film Ma ei tule tagasi linastub 18. aprillil Tribeca filmifestivalil.

16. - 27.  aprillini New Yorgis toimuv Tribeca filmifestival valis oma programmi Ilmar Raagi vastvalminud  mängufilmi “Ma ei tule tagasi”. Filmi maailma esilinastus toimub programmis “Vaatenurgad” (“Viewpoints”), kus linastub kokku 23 filmi. Tribeca on Sundance’i filmifestivali kõrval olulisim festival Ameerika Ühendriikides. Tribeca filmifestivalil on kohal Ilmar Raag ja filmi üks peaosatäitjatest Viktoria Lobatševa.

“Ma ei tule tagasi” on film noorest õppejõust Anjast ja 13-aastasest lastekodust põgenenud Kristiinast. Nende teed ristuvad, ja peagi alustab pealtnäha kokkusobimatu paar ohtlikku teekonda põidlaküüdiga läbi Venemaa avaruste, et leida üles Kristiina Kasahstanis elav vanaema. See on lugu ellujäämisest, südantsoojendavast sõprusest ja perekonna tähendusest.

“Ma ei tule tagasi” on Eesti-Vene-Valgevene-Kasahhi-Soome koostööfilm, mille võtted toimusid Venemaal, Valgevenes ja Kasahstanis. Filmi peatootja on CTB Film, eestipoolne tootja on Amrion, Soomest Helsinki-filmi OY. Teised kaastootjad on Kazakhfilm ja Belarusfilm. CTB Film on Venemaa suurim iseseisev filmitootmisfirma, mille juht Sergei Seljanov on töötanud selliste autoritega nagu Pavel Lungin, Aleksei Balabanov, Aleksander Rogožkin, Igor Vološin ja Sergei Bodrov ning on tootnud sellised filmid nagu “Kukulind”, “Cargo 200”, “Morfiin”, “Vend” ja “Vend 2”, lisaks Oscarile kandideerinud „Mongol”, Bakur Bakuradze Cannes’i filmifestivalil esilinastunud filmid „Jahimees” ja “Šultes” ning samuti komöödiafilmid “Vene jahi eripära”, “Vene kalapüügi eripära” ja nendele järgnenud osad. Alates CTB asutamisest 1992. aastal on nad tootnud 70 mängufilmi.

 „Ma ei tule tagasi”  käsikirja kirjutas Jaroslava Pulinovitš, ka Eestis tuntud noor dramaturg, kelle näidendeid on lavastatud nii Venemaal, Inglismaal, USAs, Poolas, Ukrainas kui mujal. Filmi peosades on Polina Puškaruk ja Viktoria Lobatševa. Operaator Tuomo Hutri on tuntud tegija kodumaal Soomes, meil linastunud filmidest on tema üles võetud näiteks “Mehe töö”, “Kirjad isa Jakobile” ja “Vuosaari”. Filmi helilooja on Soome üks edukamaid filmimuusika tegijaid Panu Aaltio, kes võitis 2012. aastal ülemaailmse filmimuusika kriitikute ühingu IFMCA auhinnna parima dokumentaalfilmimuusika eest filmis “Metsa lugu”.

Filmi eelarve on 1,5 miljonit eurot. Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital, Vene Föderatsiooni Filmifond, Soome Filmi Sihtasutus ja Euroopa Nõukogu kaastootmisfond Eurimages.

“Ma ei tule tagasi” jõuab eesti kinodesse 18. septembril.

Filmi treiler: https://vimeo.com/92018829
Fotod: https://www.dropbox.com/sh/0eecvjyn9s73tmx/M6y00zBMxk

Ilmar Raagi mängufilmi "Kertu" võitis Saksamaal Würzburgi rahvusvahelisel filmifestivalil publikupreemia.

 Ilmar Raagi mängufilmi "Kertu" võitis Saksamaal Würzburgi rahvusvahelisel filmifestivalil  publikupreemia. Parima mängufilmi auhinnaks on 2500 eurot.

Würzburgi filmifestival toimus sel aastal 40. korda ning festivali külastas ligi 8000 vaatajat. Festivali programmi keskpunktis olid filmid Skandinaavia ja Balti maadest. 1500-eurone dokumentaalfilmiauhind läks Saksa-Argentiina-Soome koostööfilmile "Mittesommernactstango".

Kodumaises kinolevis on "Kertut" vaadanud 42 759 inimest. 

Film pälvis publikupreemia nii  2013. aasta novembris toimunud Arrasi Rahvusvahelisel Filmifestivalil  Prantsusmaal  kui ka eelmise aasta Lübecki Põhjamaade Filmipäevadelt.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud "Kertu" on väikeses külaühiskonnas aset leidev ebatavaline armastuslugu, mis portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada.  

Filmi peategelane Kertu (Ursula Ratasepp) kaob ühel õhtul jäljetult. Terve naise perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu alkoholilembese naistemehe Villu (Mait Malmsten) kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas tõukab Villu enda seast välja, süüdistades teda naise ärakasutamises. Mis toimus sellel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.

Osades Ursula Ratasepp, Mait Malmsten, Leila Säälik, Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Helena Merzin-Tamm,
Jüri Vlassov jt. Filmi režissöör on Ilmar Raag, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, kunstnikud Jaagup Roomet ja Kristjan Suits, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Riina Sildos, tootja Amrion OÜ.

Riina Sildos on Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat!

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate pidulik üleandmine toimus 9. jaanuaril 2014, Eesti Draamateatris. Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad anti välja 10 erinevas kategoorias.
Aasta produtsendiks sai Riina Sildos pühendunud töö eest filmidega „Kertu“, „Viru – vabaduse saatkond“ ja „Eestlanna Pariisis“. Varem pole Aasta produtsendi auhinda välja antud.

Ilmar Raagi "Kertu" võitis taas publikupreemia

Prantsusmaal 8.-17. novembrini toimunud Arrasi Rahvusvahelisel
Filmifestivalil jagati eile, 17. novembril  auhindu. Ilmar Raagi film
"Kertu" pälvis publikuauhinna, millega kaasneb ka 4000 euro suurune
toetus flmi levitamiseks Prantsusmaa kinolevis. 

Arrasi festival toimus sel aastal 14. korda, enne 2008. aastat kandis
festival nimel L'autre Cinéma. Festivali programmi on valitud Euroopa
filmid, suurt rõhku pannakse Põhja- ja Ida-Euroopa kinokunsti
tutvustamisele. Lisainfot festivali kohta leiab aadressilt
http://www.arrasfilmfestival.com/.

Novembri alguses võitis "Kertu" publikupreemia ka Lübecki Põhjamaade
Filmipäevadelt, mis toimusid sellel aastal 55. korda. Lisaks on
"Kertu" valitud Poola filmifestivalile Camerimage ning Tbilisi, Tromsø
ja Göterborgi rahvusvaheliste filmifestivalide programmidesse. "Kertu"
kandideerib ka Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil Heave(i)n Eesti
Filmi auhinnale.

Eestis on 18. novembri seisuga "Kertut"  vaatamas
käinud 37 125 inimest, mis teeb "Kertust" hetkel käesoleva aasta
vaadatuima eesti filmi.
 
 

Ilmar Raagi film "Kertu" võitis Lübecki Põhjamaade Filmipäevadel publikuauhinna

 Lübeckis, 30. oktoobrist 3. novembrini toimunud Põhjamaade filmipäevadel võitis Ilmar Raagi mängufilm "Kertu" Lübecker Nachrichteni publikuauhinna, millega kaasnes 5000 euro suurune preemia. Auhinnatseremoonial  oli preemiat vastu võtmas filmi režissöör Ilmar Raag ise. 

Filmi "Kertu" produtsent Riina Sildos leiab, et kõige suurem tunnustus ongi, kui publikule film korda läheb:  "Kellele ikka filme tehakse kui mitte publikule? Ka hiljuti toimunud Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil hääletasid festivalikülastajad "Kertu" viiendale kohale. See on väga hea tulemus, arvestades, et Varssavi filmifestival on üks suurimaid  Kesk- ja Ida-Euroopa A-klassi festivale ning täispikkadest filmidest oli seal programmis 123 filmi.   "Kertul"  on Eesti kinolevis 4. novembri seisuga juba 30 485 vaatajat ning hetkel on "Kertu" ka kõige vaadatuim eesti film sel aastal."

 2. novembril  Lübecki teatris toimunud auhinnagalal anti välja kaheksa auhinda üheksale filmile. NDR filmiauhind, millega kaasnes 12 500 euro suurune preemia, läks see aastal jagamisele kahe filmi vahel – norra režissöör Iram Haqi „I Am Yours“ („Jeg er din“), mille Norra esitas Oscari nominendiks, ja taani filmitegija Michael Noeri „Northwest“ („Nordvest“) vahel. Balti žürii Põhjamaade mängufilmi auhind läks rootsi režissöör Lukas Moodyssonile ja tema filimile  „We Are the Best“ („Vi är best“).

Interfilmi kirikuauhind koos 2500 euroga (mille pani välja Lübeck-Lauenburgi evangeelse luterliku kiriku ringkond) anti sel aastal taani režissöör Søren Kragh-Jacobsenile tema filmi „In the Hour of the Lynx“ („I lossens time“) eest. Lübecki ametiühingute igaaastase dokumentaalfilmi auhinna žürii (mille võitjat toetatakse 2500 euroga) otsustas autasustada filmi „Bravehearts“ („Til ungdommen“), mille autoriks on Kari Anne Moe Norrast.

Teise järjestikuse parima Filmforumi lühifilmi auhinna CineStar (koos 3000 euroga) pälvis filmitegija Katja Adomeit Saksamaalt.  Laste- ja noortefilmide žürii autasustas kahte rootsi režissööri Måns Mårlindi ja Björn Steini nende filmi “Shed No Tears” („Känn ingen sorg“) eest. 

Lastežürii andis oma auhinna norra režissöör Christian Lole tema põneva filmi „The Tought Guys“ („De tøffeste gutta“) eest.

Selle aasta Lübecki Põhjamaade filmipäevade programmis oli kokku 160 filmi. Eesti filmidest oli festivalil veel dokumentaalfilmidest Heilika Pikkovi "Õlimäe õied", Marianne Kõrveri "Saare võimalikkusest", Ivar Heinmaa "Tšernobõli samuraid", animafilmidest Priit Tenderi "Miriami rohelised täpid" ja Ülo Pikkovi "The End", lühimängufilmidest Maria Reinupi "Mai" ning Jan Erik Nõgisto ja Katrin Maimiku "Foto".

Ilmar Raagi film "Kertu" valiti Lübecki Põhjamaade Filmipäevade võistlusprogrammi

Eesti täispikkadest mängufilmidest valiti sel aastal 55. korda toimuvale Lübecki Põhjamaade Filmipäevadele Ilmar Raagi draama "Kertu", mis on 28. oktoobri seisuga eesti kinolevis kogunud juba 25 206 vaatajat. "Kertu" on väikeses külaühiskonnas aset leidev ebatavaline armastuslugu, mis portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada. Peaosades Ursula Ratasepp ja Mait Malmsten.
 
Lübecki Põhjamaade Filmipäevad, mis toimusid esimest korda 1956. aastal,  on üks pikema traditsiooniga ja esinduslikem filmifestival maailmas. Festival on pühendunud Põhjamaade ja Baltimaade filmidele. Igasügisene festival annab võimaluse tutvuda uute mängu-, dokumentaal- ja lühifilmidega Taani, Soome, Norra, Rootsi, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu filmikunstnikelt. Lisaks on festivalil mahukas laste- ja noortefilmide programm ning erinevatele teemadele, isiksustele, ajajärkudele või žanritele pühendatud retrospektiivide kava.
 
Eesti filmidest on  festivali programmis veel dokumentaalfilmidest Heilika Pikkovi "Õlimäe õied", Marianne Kõrveri "Saare võimalikkusest", Ivar Heinmaa "Tšernobõli samuraid", animafilmidest Priit Tenderi "Miriami rohelised täpid" ja Ülo Pikkovi "The End", lühimängufilmidest Maria Reinupi "Mai" ning Jan Erik Nõgisto ja Katrin Maimiku "Foto".
 
Põhjamaade filmipäevad toimuvad sel aastal 30. oktoobrist kuni 3. novembrini. Festival avatakse 30. oktoobril Islandi poolt Oscarile esitatud filmiga „Of Horses and Men“, mis on Benedikt Erlingssoni esimene täispikk mängufilm. Filmi juhatavad sisse režissöör, näitlejad E. Sigursson ja Charlotte Bøving ning produtsent Fridrik Thór Fridriksson isiklikult. Seekordsel festivalil on kokku 160 filmi. Auhinnagalal, mis leiab aset 2. novembril, antakse välja kaheksa auhinda. 

 

Esilinastus Ilmar Raagi mängufilm "Kertu"

 

10. oktoobril esilinastub Tallinnas Coca-Cola Plaza kinos Ilmar Raagi uus mängufilm "Kertu". Eelesilinastused toimuvad 8. oktoobril Saaremaal Kuressaare Linnateatris ning 9. oktoobril Pärnu Teatris Endla.

Film jõuab kinodesse üle Eesti alates 11. oktoobrist. "Kertu" (ingliskeelse pealkirjaga "Love Is Blind") rahvusvaheline esilinastus on 12. oktoobril Varssavi Rahvusvahelisel Filmifestivalil.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud "Kertu" on väikeses külaühiskonnas aset leidev ebatavaline armastuslugu, mis portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid. Film tõstatab küsimuse inimese õigusest õnnele ja armastusele ka siis, kui temalt on võetud võimalus ise otsuseid langetada.

Filmi peategelane Kertu (Ursula Ratasepp) kaob ühel õhtul jäljetult. Terve naise perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu alkoholilembese naistemehe Villu (Mait Malmsten) kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas tõukab Villu enda seast välja, süüdistades teda naise ärakasutamises. Mis toimus sellel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.

Osades Ursula Ratasepp, Mait Malmsten, Leila Säälik, Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Helena Merzin-Tamm, Jüri Vlassov jt.
Filmi režissöör on Ilmar Raag, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, kunstnikud Jaagup Roomet ja Kristjan Suits, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Riina Sildos, tootja Amrion OÜ.

Filmi (eelarvega 500 000 eurot) tootmist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=HujOwk1hucI
Facebooki leht: https://www.facebook.com/kertufilm

Esilinastus "Viru.Vabaduse saatkond"

 

Alates 5. aprillist jõudis Eesti kinodesse Viru hotelli ajalugu kajastav dokumentaalfilm "Viru. Vabaduse saatkond". Filmi autor on Margit Kilumets ja see toob meieni ennekõike eestlaste mälestused legendaarsest hotellist.

"Viru. Vabaduse saatkond" on dokumentaalfilm ühe erakordse ehitise ajaloost. Viru hotell on midagi enamat kui lihtsalt hoone - see on monument ja ikoon. Hotelli sisemus peidab endas legendaarseid lugusid nendest, kes seda maja ehitasid ja nendest, kes on seal viibinud.

Film vaatleb Viru hotelli fenomeni, poliitilist tähtsust ja märgilist tähendust. Sõna saavad Sofi Oksanen, Maimu Berg, Eva Lille, Kuno Plaan jt tuntud inimesed, juttu tuleb paljudest Viru legendiga seotud tahtkudest, muuhulgas ka poliitikast, prostitutsioonist, KGBst, ärikatest ja muidugi varieteest. Filmis näeb ka ohtralt põnevaid arhiivikaadreid, mis mõjuvad kohati nostalgiliselt, kohati vägagi koomiliselt. intervjueeritavate lood on täis inimlikkust - need on põnevad, traagilised, naljakad ja absurdsed tagasivaated meie kõigi ühisele ajaloole.

Dokumentaafilmi "Viru. Vabaduse saatkond" autor on Margit Kilumets. Filmi produtsent on Riina Sildos, režissöörid Margit Kilumets ja Andres Lepasar, operaatoritöö tegid Ivar Heinmaa ja Pelle Vellevoog Eestist ning Jouko Seppälä Soomest, helilooja on Timo Steiner.

Film valmis Eesti produktsioonifirma Amrion ja Soome tootja Kinosto OY koostöös, selle valmimist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

 

 

Oktoobris esilinastub Eestis Ilmar Raagi mängufilm „Eestlanna Pariisis“

"Eestlanna Pariisis" on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel (Laine Mägi) avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat (Jeanne Moreau). Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks. Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud "Eestlanna Pariisis" maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis prestiižika 65. Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus film võitis oikumeenilise žürii auhinna. Eesti ekraanidele jõuab "Eestlanna Pariisis" alates 12. oktoobrist.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut'i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles'i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

"Eestlanna Pariisis" stsenarist-režissöör on Ilmar Raag, kaasstsenaristid on Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf. Filmi operaator on Cesar´iga pärjatud Laurent Brunet Prantsusmaalt. Eesti-Prantsuse-Belgia koostöös valminud filmi produtsendid on Riina Sildos Eestist, Miléna Poylo ja Gilles Sacuto Prantsusmaalt ning Philippe Kauffmann Belgiast. Aastal 2008 valiti "Eestlanna Pariisis" esimese eesti projektina Cannes'i filmifestivali Cinefondatio'i projektiturule L´Atelier.

2,7 miljoni eurose eelarvega „Eestlanna Pariisis” valmis produktsioonifirma Amrion, Prantsuse filmitootja TS Productions ning Belgia filmitootja La Parti Production koostöös.

Algavad Ilmar Raagi uue mängufilmi “Kertu” võtted

Pressiteade 09.07.12
 
9. juulil algavad Saaremaal Ilmar Raagi uue mängufimi „Kertu“ võtted.
 
„Kertu“ on väikeses külaühiskonnas aset leidev draama, mis jutustab 30-aastasest Kertust, kes on kogu elu olnud oma isa võimu all ja keda kohalikud tasase iseloomu tõttu kohtlaseks peavad. Noor naine teeb esimese argliku katse oma elus midagi muuta – ta saadab postkaardi Villule, kena välimusega, kuid allakäinud külajoodikule. Alguse saab ootamatu armulugu, mida külarahvas ning Kertu ja Villu lähedased mõistagi heaks ei kiida.
 
Filmi peaosades on Ursula Ratasepp ja Mait Malmsten, tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik.
 
“Kertu” stsenarist-režissöör on Ilmar Raag, Eesti ühe edukaima mängufilmi „Klass“ stsenarist ja režissöör. “Klass” on müüdud 91 riiki, esitati Eesti poolt võõrkeelse filmi Oscarile, võitnud üle 70 festivalilt 25 auhinda ning arenes edasi edukaks teleseriaaliks.
 
Ilmari teine mängufilm “Eestlanna Pariisis” (Amrion/Eesti, TS Productions/Prantsusmaa, La Parti Production/Belgia), mille peaosades mängivad legendaarne prantsuse filminäitleja Jeanne Moreau ja Laine Mägi, hakkab Eesti kinodes jooksma alates 12. oktoobrist 2012.
 
Ilmar Raagi uue filmi tootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, kelle mängufilmid “Klass” (2007), “Mina olin siin” (2008), “Polli päevikud” (2010) ja „Hella W“ (2011) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis. Filmi produtsent on Riina Sildos, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, kunstnikud Jaagup Roomet ja Kristjan Suits ning kostüümikunstnik Anu Lensment.
 
Mängufilmi „Kertu“ võtted toimuvad peamiselt Saaremaal. Filmi eelarve on ligi 500 000 eurot. Filmi rahastamist toetavad Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital ning erarahastajad.
 
Film esilinastub sügisel 2013.
 
Lisainformatsioon:
Riina Sildos
Produtsent
info@amrion.ee
677 6363
504 8985
 

Esilinastub film kuulsaimast eestlannast Soomes

Pressiteade
02.03.2012

Suurejooneline eluloofilm Eestis sündinud ja kasvanud Soome ühiskonnategelasest ja kirjanikust Hella Wuolijokist hakkab Tallinna ja Tartu kinodes jooksma 9. märtsist.
„Hella W“ räägib põneva saatusega mõjukast daamist, kellest sai Soomes tunnustatud ärinaine, näitekirjanik ja poliitik. Film võitis tänavu Soome Oscarite ehk Jusside jagamisel kaks auhinda. „Hella W“ režissöör on Juha Wuolijoki, Hella Wuolijoki sugulane.
Filmi Eesti-poolse kaasprodutsendi Riina Sildose sõnul on Wuolijoki, kes sündis Ella Marie Murrikuna Taageperas, Eesti-Soome kultuuriloos vaieldamatult üks eredamaid isiksusi ja suurepärane aines mängufilmi jaoks. Kuna Wuolijoki oli üks Soome rikkamaid naisi ja elas mitmetes mõisates, taasloodi võtete jaoks tema maailma ka Sagadi ja Palmse mõisates, kus filmi Eesti-poolsed võtted toimusid.
„Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi...
Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.
Filmis mängivad Tiina Weckström, Hannu-Pekka Björkman, Matleena Kuusniemi, Pirkka-Pekka Petelius jt tuntud Soome näitlejad. „Hella W“ eelarve on 1 400 000 eurot. Film linastub projekti Eesti film 100 raames.

PILDID: http://snapperfilms.com/press/
TREILER: http://youtu.be/VTlqhxKYhok

Lisainfo:
Riina Sildos
Produtsent
info@amrion.ee

„Polli päevikud“: neli nominatsiooni Saksamaa Filmikriitikute Assotsiatsiooni auhindadele

Chris Krausi ajalooline mängufilm „Polli päevikud“ teenis Saksamaa Filmikriitikute Assotsiatsiooni 2011. aasta auhindade jagamisel nominatsiooni neljas kategoorias. Edgar Selge kandideerib oma vaevatud baltisaksa ajuteadlase rolliga parima näitleja tiitlile. Teised kandidaadid mainekale auhinnale on Annette Focks (parim muusika), Daniela Knapp (parim operaatoritöö) ja Uta Schmidt (parim montaaž).
Prestiižsed Filmikriitikute Assotsiatsiooni auhinnad on Saksamaal ainsad omataoliste tunnustuste hulgas, mille määravad ainult kriitikud iseseisva kunstilise väärtuse põhjal. Rohkem kui 300 asjatundliku ajakirjaniku hääled otsustavad võitjad üheksas kategoorias. Auhinnagala toimub 13. veebruaril 2012 Berliini Filmifestivali ajal.

“Polli päevikute” DVD nüüd müügil

15.12.2011

 

Chris Kraus’i ajaloolise mängufilmi “Polli päevikud” DVD on suuremates kauplusekettides saadaval alates 14. detsembrist. Peamiselt saksakeelne film on varustatud eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega.
 
PÖFFi parima režissööri auhinna pälvinud filmi kodupubliku arv ulatus 11 365 vaatajani. Lisaks on Torontos esilinastunud ning terve aasta jooksul rahvusvahelist festivalilevi nautinud film kogunud muljetavaldava hulga auhindu. Muuhulgas võideti neli Lolat ehk Saksamaa Filmiakadeemia auhinda, kolm Baieri filmiauhinda, kolm auhinda Minski ning kaks Rooma festivalidelt. Filmi tunnustati ka Biberich’is ning Euroopa meediaauhinna Bambi jagamisel. Seejuures on pärjatud pea kogu näitlejatrupp.

„Polli päevikud“ maalib kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest. I Maailmasõja eelõhtul jõuab 14-aastane saksa tüdruk (Paula Beer) tagasi oma koju Läänemere rannikul, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku morbiidne teadlasest isa (Edgar Selge) hoiab perekonda oma julma kontrolli all, ravib kirglik noor tüdruk haavatud Eesti anarhisti (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, mis annab tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.

Valdavalt Eestis üles võetud film valmis Saksa (Kordes & Kordes Film GmbH, produtsendid Alexandra ja Meike Kordes, kaasprodutsent Chris Kraus), Austria (DOR Film, kaasprodutsendid Danny Krausz, Kurt Stocker) ja Eesti (Amrion OÜ, kaasprodutsent Riina Sildos) ühistööna. Tegemist on kalleima filmiga, milles Eesti kunagi on kaastootjana osalenud. Filmi tootmist toetasid Saksa ja Austria filmifondide ning Media programmi ja Eurimages’i kõrval ka Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital. Filmi rahvusvaheline levitaja on Bavaria Film International. Eestis korraldab DVD-levi Film Distribution OÜ.

Lisainfo:
Riina Sildos
produtsent
info at amrion dot ee

Auhinnasadu „Polli päevikutele“ Minskis

Pressiteade
14.11.2011

XVIII Minski rahvusvahelise filmifestivali „Listapad“ lõputseremoonial kogus ajaloolise draama „Polli päevikud“ režissöör Chris Kraus terve rea auhindu: publikuauhind „Listapadi“ Publiku Pronks, Minski linna auhind parima filmi eest ning sama tunnustus, Parim Film, ka festivali peasponsori Belaruskali poolt.

Eesti-Saksamaa-Austria koostöös valminud mängufilmi edu jätkub vaid kaks päeva pärast seda, kui näitlejanna Jeanette Hain võitis parima naisnäitleja BAMBI oma töö eest juba niigi mitmekordselt autasustatud I Maailmasõja taustal toimuvas eepilises linateoses (muuhulgas neli Saksamaa filmiauhinda Lola).

„Listapad“ on Moskva, Tallinna ja Kiievi kõrval olulisim filmifestival endise Nõukogude Liidu territooriumil, esitledes oma kõrgetasemelises võistlusprogrammis ekslusiivselt Ida-Euroopas toodetud või aset leidvaid filme. Listapadi kuldse Grand Prix võitis Venemaa Cannes’i-film „Jahimees“ (režissöör Bakur Bakuradze); hõbedase auhinna pälvis Serbia draama „Lai-lai maailm“ (režissöör Oleg Novkovic).

Baltisaksa poeedi Oda Schaefer’i memuaaridel põhinev „Polli päevikud“ räägib noore naise armastusloost eestlasest revolutsionääriga 1914. aasta suvel.

„Polli päevikute“ DVD jõuab Eestis müügile detsembris.

Jeanette Hain võitis osatäitmise eest „Polli päevikutes“ BAMBI

Pressiteade
11.11.2011

 

Eile õhtul andis Oscari-võitja Gwyneth Paltrow (“Armunud Shakespeare”) miljonite televaatajate silme all Saksamaa BAMBI auhinna parima kodumaise naisnäitleja kategoorias üle Jeanette Hain’ile.

Hain teenis tunnustuse heitliku suurilmadaami suurepärase kehastamise eest režissöör Chris Kraus’i ajaloolises draamas „Polli päevikud“.

Meediaauhind BAMBI, mis loodi 1948. aastal ning mida tänapäeval annab välja Hubert Burda Media, on üks Euroopa meelelahutustööstuse märkimisväärsemaid autasusid.

Lisaks Jeanette Hain’ile olid auhinnasaajate hulgas Lady Gaga, Justin Bieber, Saksamaa ekskantsler Helmut Schmidt ning Matthias Brandt, parima kodumaise meesnäitleja auhinna võitja.

Nominatsiooni näitlejatöö eest mängufilmis „Polli päevikud“ teenis ära ka Richy Müller. Seega on nüüdseks auhinnatud kogu näitlejatrupp, kes osales baltisakslasest poeedi  Oda Schaefer’i armastusloo ümber keerlevas 1914. aastal Eestis aset leidvas filmis. Nimelt tõi noorukese Oda Schaefer’i roll Baieri Filmiauhinna 2011 uustulnuk Paula Beer’ile, kellest sai ka noorim selle autasu pälvinud näitlejanna. Sama auhinna võitis Edgar Selge fanaatilise teadlase tegelaskuju eest. Richy Müller, kes mängis filmis mõisavalitsejat, tõi filmile ühe neljast võidetud Saksa filmiauhinnast Lola 2011—kõrvalosatäitja kategoorias.

BAMBI 2011 žürii põhjendas Jeanette Hain’i eelistamist kaasnominantidele Katja Riemann’ile ja Katja Flint’ile nii: „Ta tõmbas enda ümber justkui emotsionaalse ohutustsooni ning hoidis oma saladust kuni lõpuni. Vaatajana oli tunda, millist rõõmu see talle valmistas.”

„Polli päevikute“ DVD jõuab Eestis müügile detsembris.

Eesti-Saksa-Austria koostööfilmi "Polli päevikud" saatis Saksa filmiauhindade jagamisel enneolematu edu

Pressiteade
13.04.2011

8.aprillil jagas Saksa Filmiakadeemia välja Saksamaa 2011. aasta filmiauhinnad – Lolad. Lola on Saksamaa olulisim filmiauhind ja sealne nö Oscar.

„Polli päevikud“ (režissöör Chris Kraus) võitis auhinna neljas kategoorias – parima kõrvalosatäitmise eest (Richy Müller), parima operaatoritöö eest (Daniela Knapp), parima kunstnikutöö eest (Silke Buhr, kes on ka Oscari võitnud filmi „Teiste elu“ kunstnik) ja parimate kostüümide eest (Gioia Raspé). Film oli auhinna nominent kokku viies kategoorias. Saksa filmiauhindade tseremoonial viibis ka üks „Polli päevikute“ peaosalistest – eesti näitleja Tambet Tuisk (fotol koos Jeanette Hainiga, kes samuti mängis „Polli päevikutes“).

„Polli päevikud“ esilinastus Eestis 2. detsembril 2010 PÖFFi võistlusprogrammis ning Chris Kraus võitis ka PÖFFi parima režissööri auhinna. Praeguseks on filmil Eestis 10916 vaatajat, olles viimase kolme aasta Eesti filmidest vaadatavuselt kolmandal kohal. Rohkem on vaadatud „Kormorane“ ja „Punast elavhõbedat“.

Filmivõtted toimusid 2009. aasta suvel Eestis – Matsi rannas, Pärnumaal.

Tegemist on kõigi aegade kalleima filmiga, milles Eesti on olnud kaastootja ja mis on Eestis filmitud. Filmi eelarve on ligi 125 miljonit eesti krooni. Filmi tootmist toetasid Saksa ja Austria filmifondide ning Media programm ja Eurimages’i kõrval ka Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Baltisaksa juurtega Chris Kraus on üks tuntumaid ja paljulubavamaid Saksa stsenariste ja režissööre. Ka tema varasemad mängufilmid – “Scherbentanz” (2002) ja “Neli minutit” (2007) – on pälvinud rohkelt tunnustust nii Saksamaal kui ka mujal maailmas. Viimane neist on võitnud üle 50 kodumaise ja rahvusvahelise auhinna.

„Polli päevikud“ jutustab loo 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ühiskonnast. I maailmasõja eelõhtul jõuab 14-aastane saksa tüdruk (Paula Beer) tagasi oma koju Läänemere rannikul, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tema morbiidne teadlasest isa (Edgar Selge) hoiab perekonda oma julma kontrolli all, ravib kirglik noor tüdruk haavatud Eesti anarhisti (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, mis annab tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.

Lisainfo:
Riina Sildos
Produtsent
info@amrion.ee

Algavad Ilmar Raagi mängufilmi „Veel üks croissant“ võtted.

 

28.02.2011


1. märtsil algavad Ilmar Raagi kauaoodatud mängufilmi “Veel üks croissant” võtted. Film valmib Eesti-Prantsuse-Belgia koostööna.

Filmi tootjaks on produktsioonifirma Amrion OÜ (“Klass” 2007, “Mina olin siin” 2008, “Polli päevikud” 2010) ja kaastootjaks Prantsuse filmitootja TS Production, mille viimase 2 aasta jooksul valminud mängufilmid on olnud väga edukad. „Séraphine“ (Eesti kinodes 2009. a kevadel) võitis 8 Césari, „Ordinary People“ (kaastootja Serbia) esilinastus eelmisel aastal Cannes Director´s Fortnights programmis. Mängufilm „Madmoiselle Chambon“, mis esilinastus oktoobris 2010 Prantsusmaal, sai väga hea kriitika ja ka suure vaatajanumbri osaliseks. Nende viimaseks filmiks on Kanadaga koostöös valminud „Incendies“, mis esilinastus Toronto FF ning on linastunud Veneetsia FF, kandideerib sel aastal võõrkeelsele Oscarile. Teiseks filmi kaastootjaks on tunnustatud Belgia filmitootmisfirma La Parti Productions.

Aastal 2008. valiti „Veel üks croissant“ esimese eesti projektina Cannes Rahvusvahelise Filmifestivali Cinefondation´i projektiturule L´Atelier.

“Veel üks croissant” on inimsuhete draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnast pärit Annel avaneb võimalus teha tööd Pariisi kesklinnas hooldades suitsiidikalduvusega vanaprouat. Üksildase suurlinna ilmadaami ja provintsihooldaja suhe kasvab üle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte nende edasiseks eluks.
Filmi peaosades on Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau (Mänginud selliste režissööride nagu François Truffaut, Michelangelo Antonioni, Orson Welles, Elia Kazan, Rainer Werner Fassbinder, Wim Wenders jt. filmides). Meespeosas prantsuse näitleja Patrick Pineau. Filmi kõrvalosades on eesti näitlejatest veel Ita Ever, Piret Kalda, Ago Anderson, Roland Laos, Helle Kuningas, Helene Vannari ja Tõnu Mikiver.
“Veel üks croissanti” stsenarist-režissöör on Ilmar Raag, kelle eelmine mängufilm “Klass” on üks Eesti edukaimaid filme (osalenud üle 60 rahvusvahelisel festivalil, saanud 25 auhinda ja müüdud 91 riiki). Prantsusepoolseteks stsenaristideks on Agnès Feuvre ja Lise Machebeauf. Filmi operaator on Cesar´iga pärjatud Laurent Brunet Prantsusmaalt.

Film võetakse üles Eesti erinevates väikelinnades ja Pariisis.
Filmi eelarve on 2, 7 milj eurot. Filmi rahastamist on toetanud Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Euroopa Komisjoni Media programm, CNC, Canal +, CineCinema, Uni Etoile 8, Cofimage, Communaute Francais de Belgique¸ RTBF

Film esilinastub 2011/2012.

 


Polli päevikud kinodes alates 17. detsembrist

 

Lae alla: Polli päevikud presskit

PÖFFi parim režissöör on Chris Kraus (“Polli päevikud”)

PRESSITEADE
4.12.2010

PÖFFi parim režissöör on Chris Kraus (“Polli päevikud”)

Eesti-Saksa-Austria ühistööna valminud suurejoonelise mängufilmi “Polli päevikud” režissöör Chris Krausi tunnustati eile PÖFFi lõputseremoonial parima režissööri tiitliga.

Kraus rõhutas oma tänukõnes, et tegemist on igas mõttes eelkõige eesti filmiga. “See film räägib eesti ajaloost ja eesti inimestest, Eestimaal aset leidnud konfliktidest. Film on üles võetud Eestis ja eesti meeskonna kaasabil. Te peaksite uhked olema, et teil on nii väikese maa kohta nii palju häid inimesi ja suurepäraseid näitlejaid,” sõnas ta.

Film osales PÖFFil EurAsia võistlusprogrammis, mille žüriisse kuulusid David Willis (USA), Khaled Abol Naga (Egiptus), Fatemeh Simin Motamed-Arya
 (Iraan), Intishal al Timimi (Holland/ Iraak), Piret Tibbo-Hudgins (Eesti) Csaba Káel (Ungari).

“Polli päevikuid” on varem tunnustatud Rooma rahvusvahelisel filmifestivalil žürii eripreemiaga ning auhinnaga parima filmimuusika eest.

Baltisaksa juurtega Chris Kraus on saksa üks tuntumaiud ja paljulubavamaid stsenariste ja režissööre. Ka tema varasemad mängufilmid - “Scherbentanz” (2002) ja “Neli minutit” (2007) - on pälvinud rohkelt tunnustust nii Saksamaaal kui ka mujal maailmas. Viimane neist on võitnud üle 50 kodumaise ja rahvusvahelise auhinna.

„Polli päevikud“ jutustab loo 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ühiskonnast. I maailmasõja eelõhtul jõuab 14-aastane saksa tüdruk (Paula Beer) tagasi oma koju Läänemere rannikul, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tema morbiidne teadlasest isa (Edgar Selge) hoiab perekonda oma julma kontrolli all, ravib kirglik noor tüdruk haavatud Eesti anarhisti (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, mis annab tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.
Filmivõtted toimusid eelmisel suvel Eestis - Matsi rannas, Pärnumaal.

Film jõuab kinodesse üle Eesti alates 17. detsembrist.

Manuses: Foto Chris Krausist (Kordes &Kordes Film).

Lisainfo:
Anneli Lepp
Amrion OÜ
tegevprodutsent, pressiesindaja
anneli.lepp@amrion.ee
+372 52 94 604